Teadlased uurivad, miks konservatiivne valge mees ei usu kliimamuutusesse (13)
/nginx/o/2018/01/09/7471719t1he6d6.jpg)
22. august 2018, 12:28
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2018/08/22/11303727t1h390c.jpg)
Miks usuvad paljud inimesed, et inimtekkelist kliimamuutust pole olemas? Valdav enamik spetsialiste on kindlal veendumusel, et inimese ohjamatu energiakasutus mõjutab drastiliselt planeedi kliimat. Mõistmaks selle fenomeni tagamaid alustati Rootsis mahukat aastatepikkust sotsiaalset uurimust.
Martin Hultman uurib tehnoloogia, arengu ja keskonna omavahelisi suhteid Rootsi Chalmersi tehnoloogiaülikoolis. Tema juhtimisel käivitati tänavu projekt «Miks me ei võta kliimamuutust tõsiselt? Uurimus kliimamuutuse eitamisest». Projekt koondab parasjagu üle maailma selle ala spetsialiste, et sellesse kaunis keerulisse ühiskondliku küsimusse selgust tuua.
Projekti esialgne fookus langeb kliimamuutuse eitamise, parempoolse rahvusluse, kütusetööstuste ning konservatiivsete mõttekodade vaheliste seoste uurimisele. Pealtnäha ei peaks viimastel aastatel üle ilma pead tõstnud parempoolsed poliitilised liikumised paratamatult kliimamuutust eitama. Kuid nagu näeme kasvõi igapäevast meediat jälgides, on mitmed säärased liikumised nii Euroopas kui Ameerikas just selle tee valinud.
Nii näiteks Ühendkuningriigi Iseseisvuspartei (UKIP) kui ka konservatiivsed Rootsidemokraadid kipuvad eitama inimtekkelist kliimamuutust ning pööravad tähelepanu hoopis muudele probleemidele. Samas on lõviosa teadlaskonnast kindlalt veendunud, et kliimamuutus toimub ning selle taga on inimese hoolimatu ressursikasutuse karvane käsi.
Konservatiivsuse ja kliimamuutuse eitamise vahelist seost on eriti Euroopas kaunis vähe uuritud, kuid Hultman ise on sellega viimaste aastate jooksul Norra näitel tegutsenud. Toetudes sarnastele uuringutele Ameerika Ühendriikidest, tuvastas Hultman koos kolleegidega, et Norra konservatiivsete meeste hulgas on kliimamuutuse eitamine palju levinum kui ühiskonnas keskmiselt. Tervelt 63 protsenti ennast konservatiivseks pidavatest Norra meestest ei usu inimtekkelisse kliimamuutusesse, keskmiselt ei uskunud kliimamuutusesse 36 protsenti norrakatest.
Kokkulangevus on märkimisväärne ning algava projekti eesmärk ongi selle seose mehhanismide ja põhjuste välja selgitamine ning nende asetamine ajaloolisesse konteksti. Projekt keskendub alguses konkreetselt Rootsis tegutsevatele kliimamuutust eitavatele organisatsioonidele ja liikumistele kuid hinnanguliselt on need tulemused laiendatavad ka muudes riikides toimuvatele ideoloogilistele protsessidele.