Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2017/03/03/6404823t1haada.jpg)
/nginx/o/2018/06/28/7925885t1hee4c.jpg)
On teada asi, et statistiline metsainventuur (SMI) näitab raieküpse metsa varu suuremana, kui sealt tegelikult raiega materjali kätte saab. Aga hoopis huvitav on see, et ka SMI enda andmed lageraiete keskmise väljaraie kohta on oluliselt väiksemad kui küpse metsa tagavara hinnang. Kui inventuuri käigus mõõdetakse proovitükkidel kasvavaid puid, siis saadakse üks tulemus, aga kui proovitükkidel mõõdetakse möödunud aasta lankidel raiutud kände, siis on tulemus teine.
Nii annab SMI 2016 küpse metsa keskmiseks tagavaraks 312 tihumeetrit hektari kohta. SMI 2017 annab hinnangu möödunud aastal (2016) raiutud lageraie keskmise väljaraie kohta ja saab tulemuseks 273,8 tm/ha. Aasta varem (2015) on need arvud 309 ja 254,1 tm/ha. See ei ole väike vahe, hinnang kasvava metsa varule võrreldes raiutud metsaga on ligi viiendiku suurem.
Tegelikult on tähtis see, milline kogus puitu lageraietega välja raiutakse. See praktika näitab meile, et pigem on õige see väiksem arv ka siis, kui arvestame, et üks jagu puitu on mittelikviidne. Probleemist on teadlikud ka keskkonnaagentuuri inimesed. Mingis osas on erinevus selgitatav sellega, et lageraielankidele jäetakse kasvama seemne- ja säilikpuid.
Aga see ei saa olla põhjuseks nii suurele vahele. Oleks loogiline arvata, et kui viga on sees küpsete metsade tagavara hindamisel, siis käib see ka kogu metsa tagavara hindamise kohta. Ometi opereeritakse avalikkuse ees jätkuvasti nende suuremate numbritega.
Loeb see, kui palju me tegelikult saame pärast raiet metsamaterjali langi veerde hunnikusse panna, auto peale laadida, minema vedada ja maha müüa.
Praktika on tõe kriteerium ja praktikas loeb see, kui palju me tegelikult saame pärast raiet metsamaterjali langi veerde hunnikusse panna, auto peale laadida, minema vedada ja maha müüa. See on väga selgelt mõõdetav suurus ja see ei sõltu teoreetilistest arvutustest ega statistiliste meetodite muutustest. Peaks olema enesestmõistetav, et teoreetilisi arvutusi kontrollitakse selle praktika kaudu ning püütakse arvud omavahel vastavusse viia.