Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2018/06/28/7925751t1h1ca5.jpg)
/nginx/o/2018/06/28/7925738t1h99b8.jpg)
On tervitatav, et metsataimi tootvad ettevõtted suurendavad investeeringuid, et katta kasvavat turunõudlust kodumaist päritolu metsataimede järele. Üldise positiivse fooni taustal on ka mõningaid probleeme, kirjutab metsaoksjon.ee juht Lehar Linde.
Nimelt on metsataimede tootja kohustatud pidama arvestust kasutatavate metsapuuseemnete kohta, pidama põlluraamatut ja tagama, et eri päritolu metsataimed ei seguneks. Metsataimede tootjad mõistavad nõudeid ja neist peetakse kinni. Kuna metsauuendustöödel metsateatise esitamist ei nõuta, siis on praegu kahjuks nii, et kuni metsataimlast väljumiseni saab taime liikumist jälgida, aga hiljem ülevaade puudub – riik ei tea, millisele maaüksusele metsataimed istutati ja kas see tegevus oli lubatud.
Kaugemalt lõunast toodud kuuskedel esinevad tüvelõhed ja -haavandid ning nende kvaliteediomadused ei pruugi olla head.
Teiseks, aasta-aastalt on riik suurendanud toetusraha erametsade uuendamiseks. Toetuse eesmärk on tagada metsaressursi kvaliteedi parandamine ja metsamaa tootmispotentsiaali efektiivsem kasutamine pärast raiet või metsa hukkumist. 2014. aastal valmis Eesti Maaülikooli uuring «Hariliku kuuse ja männi kultiveerimismaterjali algmaterjali sisseveo sobilikkuse analüüs», milles järeldati, et hariliku kuuse metsataimi ei soovitata Eestisse sisse tuua kaugemalt kui kolm laiuskraadi lõuna poolt. Kaugemalt lõunast toodud kuuskedel esinevad tüvelõhed ja -haavandid ning nende kvaliteediomadused ei pruugi olla head. Uuringut tutvustati asjaomastele ringkondadele, kaasa arvatud keskkonnaministeeriumile. Uuringu järelduste taustal tekib küsimus, kas Leedu päritolu metsataimedega metsade uuendamine toetuste abil täidab toetuse eesmärki – parandada metsaressursi kvaliteeti.