Füüsikutest ja lüürikutest Rail Balticu trassi ääres

Rail Balticu trassile jääb ka Reiu jõe sild Valga-Uulu maanteel. Foto: Urmas Luik / Pärnu Postimees

Rail Balticu eestvedajad ei esita meile mingeid raudtee vajalikkust ja kasulikkust põhjendavaid arvutusi ega analüüse, nende väited on pigem emotsionaalsed ja loosunglikud. Arvutuste ja põhjalike analüüsidega tegelevad hoopis praegusel kujul plaanitava raudtee vastased, keda tavaliselt kiputakse pidama elukaugeteks emotsiooniinimesteks.

Vaidlused uue Tallinna-Riia raudteetrassi (Rail Balticu) ümber on toonud teravalt esile kaks peamist leeri. Ühed on (vabandagu päris füüsikud!) «füüsikud», kelle eesmärk on materiaalse maailma «areng» ehk majanduskasv, tõhus side Lääne-Euroopaga ja muu säärane, mis on ikka olnud turumajanduslikes-asistes ühiskondades peamisteks väärtusteks. Ja millega paraku kaasneb ka muljet avaldav ökoloogiline jalajälg. «Lüürikute» (kirjanike, intelligentide, kultuuritegelaste) või lihtsalt «vastaliste» (elukutseliste revolutsionääride) püüd on olnud muuta ülepaisutatud ja võlgadega ähvardav ning loodust – maavarasid, vett, kaitsealasid ja elustikku – raiskava rajatise plaan Eesti võimalusi ja vajadusi arvestavaks raudteeks. Paraku on ühiskond jõudnud sinnamaale, et üldise huvi nimel tegutsemist ei suudeta tõeks pidada. Seetõttu on vastuseisu põhjuseks peetud küll tartlaste kadedust, Venemaa huvides tegutsemist, kellegi poolt kinnimakstust (vt Baiba Rubesa intervjuu 14.04 Arteris), aga ka heaoluühiskonnas elavate kodanike vajadust lihtsalt aega veeta.

Kõige kummastavam kõnealuses väitluses on see, et majanduslike ja poliitiliste hüvede eest seisjad ei suuda esitada mingeid arvulisi näitajaid uue raudtee kasulikkuse kohta (hea oleks Exceli tabelina). Rongide kiiruse, vedude iseloomu, kaupade päritolumaade ja loodusele avalduva mõju suhtes valitseb täielik sudu. Muudetakse seadusi, ostetakse ja võõrandatakse maid, raisatakse musta värvi avalikkusele esitatavate dokumentide mäkerdamiseks, aga kus on tõestus eesmärgi ratsionaalsusest? Firma, kes tegi tasuvusanalüüsi, ei võtnud võrdluse aluseks isegi mitte tegelikku kilomeetrite arvu Tallinna-Tartu-Valga liinil. Tundub, et vähe on ka neid, kes on pikemalt lugenud Rail Balticu keskkonnamõju hinnangut. Selles pole RB projekti ju sõnaselgelt lubatavaks peetud, veel vähem heaks kiidetud. Pigem on püütud analüüsida kahjusid ja nende leevendamise võimalusi.