Kurioosum. Metsamaa pindala muutused ei ole loogilised

Metsamaa pindala muutus 1994–2017. Foto: A P

Kui kolhoosikord Eestis lõppes, hakkasid paljud kultuurmaad võsastuma. Seda näitavad ka statistilise metsainventuuri (SMI) andmed, mille järgi aastatel 1994–2000 kasvas Eestis metsamaa pindala 300 000 hektari võrra. See on väga suur maa-ala, võrreldav näiteks kogu Ida-Viru maakonnaga. Oma osa metsamaa pindala kasvus oli ka arvestusmetoodika muutustel, inventuuride käigus võeti metsamaana arvele juba varem metsa kasvanud, kuid seni arvestuses kajastamata maad.

Metsamaa pindala kasv jäi seisma koos Euroopa Liidu põllumajanduslike pindalatoetuste maksmise algusega 2000-ndate keskel. Aastatel 2005–2010 vähenes metsamaa pindala SMI järgi ligi 50 000 hektari võrra. Sama kinnitab meile ka OÜ Metsakorralduse büroo 2015. aastal tehtud uuring. Viimase järgi lõppes Eesti metsamaa pindala suurenemine 2005.–2009. aastani, sealt edasi on raadamiste tempo ületanud metsastumist. Siiamaani on kõik loogiline.

Loogiline ei ole aga see, et pärast selget trendi metsamaa pindala vähenemisele suurenes Eesti metsamaa pindala SMI järgi uuesti hüppeliselt aastatel 2010–2017, kokku üle 100 000 hektari. See maa-ala on võrreldav näiteks Hiiumaaga või siis kahe Lahemaa rahvuspargiga. Põllumaa praegu Eestis massiliselt võssa ei kasva. Pigem vastupidi, põllumajanduslikku kasutusse võetakse järjest uusi vahepeal võssa kasvanud maid. PRIA andmetel on sama aja jooksul kasvanud toetusaluste maade pindala 80 000 hektari võrra. Ometi väidab keskkonnaagentuur meile, et metsamaa pindala on jätkuvalt suurenenud eelkõige põllumajandusmaa arvel. Samuti raadatakse intensiivselt kaevanduste, liiklussõlmede jms tarbeks. Milliste kõlvikute arvel kasvab Eesti metsamaa?