:format(webp)/nginx/o/2017/07/31/6947547t1he0a8.jpg)
1990ndate alul oli Eesti aastane lageraiete pindala alla 5000 hektari. Ühes maareformi edenemisega kasvas lageraiete pindala sajandivahetuseks üle 20 000 hektarini aastas. Suur lageraiete mahu vähenemine 2000ndate keskel on otseselt seotud Villu Reiljani teistkordse ministriametiga alates 2003. aastast (Juhan Partsi valitsus).
Reiljan oli enne seda olnud opositsioonis ja teinud kurja kriitikat liiga suurte raiemahtude kohta. Keskkonnaministriks saades muutis ta aga kohe metsade majandamise eeskirja ja kaotas ära männi ja kuuse raiumise küpsusdiameetri järgi – lagedaks tohtis raiuda ainult need puistud, mis olid saavutanud küpsusvanuse. Aasta hiljem tehti see muudatus ka metsaseaduses.
See on ainukene kord viimase 25 aasta jooksul, kui Eesti riigis on püütud raiumist piirata. Aga seegi piiramine ei kestnud kuigi kaua, juba 2007. aastal toodi küpsusdiameetri järgi raiumine uuesti seadusesse sisse.
Nagu graafikult näha, kümne aasta tagune majanduskriis raiemahule suurt mõju avaldanud ei ole. Viimaste aastate lageraiete pindala on juba üle 30 000 hektari aastas.
/nginx/o/2018/06/07/7888715t1h8009.png)
:format(webp)/nginx/o/2017/03/03/6404823t1haada.jpg)