Päevatoimetaja:
Mart Raudsaar

Aselinnapea süüdistab riiki keelatud lageraies (1)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Haapsalu aselinnapea Helen Rammu seisab Valgeväljal riigimetsa langil, kus üldplaneeringu järgi lageraiet teha poleks tohtinud.
Haapsalu aselinnapea Helen Rammu seisab Valgeväljal riigimetsa langil, kus üldplaneeringu järgi lageraiet teha poleks tohtinud. Foto: Arvo Tarmula, Lääne Elu

Haapsalu aselinnapea Helen Rammu süüdistab ajalehes Lääne Elu Riigimetsa Majandamise Keskust (RMK), et see võttis maha 4,5 hektarit metsa, kuigi planeeringu järgi tohtinuks seal lageraiet teha vaid erandkorras.

Rammu rääkis ajalehele Lääne Elu, et linnavalitsust raiest isegi ei teavitatud, kuigi tegemist oli metsaga, mis oli planeeringuga ette nähtud rohevõrgustiku osa. «Riik ise kohustas omal ajal maavalitsusi ja omavalitsusi määrama väärtuslikud maastikud ja rohevõrgustiku alad. Eesmärk oli nende maastike ja looduslike koosluste kaitse,» ütles ta.

Ministeeriumide planeeringute osakonna juhendamisel seati nendele aladele ka kasutustingimused. Üheks tingimuseks on see, et lageraiet tehakse seal vaid äärmise vajaduse korral, samuti, et majandustegevusega ei lõigataks läbi rohekoridore.

RMK Läänemaa metskonna metsaülem Tanel Ehrpais ütles Lääne Elule, et ei osanud oodata, et Valgevälja lageraiega probleem tekib. «Mets oli küps, tuli uuendada. Linna ümbruses on palju küpset metsa, mida tuleb maha võtta, ja uus mets asemele istutada, et oleks metsa ka tulevikus,» ütles ta.

«Riik ise kohustas omal ajal maavalitsusi ja omavalitsusi määrama väärtuslikud maastikud ja rohevõrgustiku alad. Eesmärk oli nende maastike ja looduslike koosluste kaitse.» Haapsalu aselinnapea Helen Rammu

«Taotlesime keskkonnaametilt luba ja saime selle. Tegemist ei olnud alaga, kus ei oleks tohtinud raiuda. Rohevõrgustiku aladel ei ole lageraie otseselt keelatud,» sõnas ta.

Keskkonnaameti pressiesindaja Sille Aderi sõnul ei olnud ametil seaduslikku alust raiest keelduda.

«RMK esitas keskkonnaametile metsateatised sooviga teha lageraiet kokku 5,13 hektaril. Raiemaht sõltub metsaomaniku soovist oma metsa kasutada ja seadusest tulenevatest piirangutest. Kuna keskkonnaamet ei tuvastanud kavandatud raiete vastuolu seadustega, anti metsaomanikule raieks load. Kui keskkonnaametil puudub seaduslik alus raiest keelduda, on raie lubatud,» ütles ta.

Kutse ringsõidule

Rammu saatis mai alguses RMK-le, keskkonnaametile ja keskkonnaministeeriumile kirja, milles teeb etteheiteid suurte ja kooskõlastamata lageraiete pärast Haapsalus endise Ridala valla maadel. «Enamik endise Ridala valla territooriumile jäävaid avalike teede äärseid metsi on tänaseks maha raiutud ja tegevus jätkub nii era- kui ka riigimetsades,» seisab kirjas. «Soovime kutsuda keskkonnaameti ja RMK esindajaid seda trööstitut vaatepilti nägema. Ühtlasi soovime teada, millistel ja kui suurtel maa-aladel ning millises mahus on RMK viimasel kolmel aastal endise Ridala valla territooriumil lageraiet teostanud ja millised on järgneva kolme aasta plaanid.»

Tagasi üles