/nginx/o/2018/05/16/7847851t1h2381.jpg)
Hiljutisel metsanduse visioonikonverentsil rääkis Tomas Lundmark metsade süsinikusidumise suurendamisest. Ühe aluspõhimõttena rõhutas ta, et aastane metsaraie ei tohi ületada metsade netojuurdekasvu (juurdekasv miinus looduslik suremus).
Hiljutisel metsanduse visioonikonverentsil rääkis Tomas Lundmark metsade süsinikusidumise suurendamisest. Ühe aluspõhimõttena rõhutas ta, et aastane metsaraie ei tohi ületada metsade netojuurdekasvu (juurdekasv miinus looduslik suremus).
See on ka üks rahvusvahelise säästva metsanduse indikaatoritest, mida Eesti on lubanud järgida. Paul Reim toob juba oma 1937. aastal ilmunud kirjutises «Metsamajandus Eestis» eraldi välja netojuurdekasvu ja raiemahte võrdleb ikka netojuurdekasvuga. Praegu, 21. sajandi Eestis, esitatakse meile aga järjekindlalt andmeid kogu jooksva juurdekasvu kohta ning sellega võrreldakse raiemahte, kuigi probleemile on ajakirjanduses palju kordi tähelepanu juhitud.
Netokasvu kohta ametlikke andmeid ei avaldatagi. See oleks sama, kui rahvastiku juurdekasvust rääkides käsitletaks ainult sündimust, aga suremust ignoreeritaks. Enn Pärdi (Keskkonnaagentuur) hinnangul saaks hooldusraieid mitte kasutades lageraieeas realiseerida poole kuni kaks kolmandikku jooksvast juurdekasvust. Hooldusraietega saab siiski looduslikult väljalangevat osa vähendada.