Kaido Kama keskkonnakülg: kuidas tekib metsastatistika?

Seemnepuud enne ja nüüd. Paremal pool teed on noorendik koos aastate eest kasvama jäetud männi seemnepuudega, vasakul värske raielank. Foto: Arvo Meeks / LEPM

Valdav enamik meile esitatavatest metsa iseloomustavatest arvnäitajatest saadakse statistilise metsainventuuriga (SMI), mida teeb keskkonnaministeeriumi haldusalas olev keskkonnaagentuur. 

Nendel arvudel põhinevad ka kõik metsapoliitilised otsused ja praegu metsas toimuva õigustamine. SMId tehakse üle Eesti paiknevate proovitükkide hindamisel, tulemused üldistatakse statistiliselt kogu Eesti metsale. 

Statistilisele hindamisele mindi üle 1999. aastal, enne seda saadi arvnäitajad ülepinnalise metsa inventeerimisega, mida tegid (ja teevad osalt praegugi) metsakorraldajad, kes inventeerisid (inventeerivad) konkreetseid metsatükke iga kümne aasta tagant.