RAHVASTIKUPOLIITIKA Lauri Vahtre: integratsioon – läbikukkumine või edulugu? (6)

Lauri Vahtre
, ajaloolane
Copy
Ajaloolaseharidusega Lauri Vahtre on lisaks aastapikkusele poliitikukarjäärile ka kirjanik, stsenarist ja tõlkija.
Ajaloolaseharidusega Lauri Vahtre on lisaks aastapikkusele poliitikukarjäärile ka kirjanik, stsenarist ja tõlkija. Foto: Raul Mee

Aeg paneb asjad paika, kui vaid eesti rahvas ise püsida suvatseb. Kui ei suvatse, nagu praegu näib, võib igasugused integratsioonikavad minema visata, kirjutab ajaloolane Lauri Vahtre (Isamaa).

Laulva revolutsiooni peamine tõukejõud oli eestlaste mure oma rahva saatuse pärast. Ähvardas vähemusse jäämine ja kadu. Kui iseseisvus taastati ja osa venekeelsest elanikkonnast lahkus, seisti jätkuprobleemi ees: mis peaks saama mitmesajast tuhandest Eestisse jäänud venelasest (venekeelsest)? Salasoovid salasoovideks, ametlikuks eesmärgiks seati integratsioon.

Integratsioon tähendab lõhutu kokkuliitmist, taastamist. Eesti ajalugu arvestades ei olnud see termin sisserändajate kohta kuigi täpne, ennast kokku liitma ja haavu ravima pidid kõigepealt eestlased ise. Kuid erilist terminoloogilist segadust siiski ei tekkinud. Integratsiooni all mõisteti ja mõistetakse eeskätt mittepõhirahvusest inimeste ja kogukondade sulandumist ühiskonda ilma oma eneseteadvust kaotamata. Seega siis mitte segregatsioon ehk grupiviisiline kapseldumine, aga ka mitte teise rahvuse sisse ärasulamine.

Kommentaarid (6)
Copy
Tagasi üles