Koolikiusamist vähendada püüdvad programmid on suurepärased. Märkimisväärne osa nende suurepärasusest seisneb minu meelest selles, et nende mõju tõepoolest järjekindlalt uuritakse. Väga lihtne oleks ju kasutada lihtsalt kõhutunnet ja talupojamõistust – mille järgi näiteks tuleb lastele selgitada, et kiusata lihtsalt ei tohi ja kui nii jätkad, oled suurena vanglas – ning arvata, et küll toimib ja abi on. Eriti suurepärane, kui programmide rakendajad otsiksid ja jagaksid infot ka nende koolide ja laste kohta, kelle puhul metoodika mingil põhjusel pole toiminud, ning oskaksid ka aru saada, kus seda rakendatakse südamest ja kus pelgalt ristikese pärast.
/nginx/o/2020/09/20/13359805t1h716e.jpg)