Valeinfo viirusest toimib ohtliku viirusena

Infodeemia levib, tõestavad paljud rahvusvahelised uuringud. Foto: Fotomontaaž/scanpix

Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) on infoajastu pandeemiast inspireerituna määratlenud uue nähtuse: «infodeemia», mis tähendab ohtliku väärinfo, vandenõuteooriate ja umbusalduse levikut. Desinformatsioon koroonaviiruse kohta levib pea sama nakkuslikult kui viirus ise. Parimal juhul risustab see meie sotsiaalmeedia uudistevoogu. Halvimal juhul see tapab.

Seesugust infot on seinast seina, alates ebateaduslikest «koroonatestidest», mis soovitavad haiguse diagnoosimiseks kümme sekundit hinge kinni hoida, kuni ohtlike ravi­võteteni, nagu desovahendi verre süstimine. Teadlased üle maailma on infodeemia mõju luubi alla võtnud, et teha kindlaks, kas ja kuidas sõltub inimeste pandeemiaaegne riskikäitumine nende meediatarbimisharjumustest.

Valeinfo ohtlik mõju

Uuringud on kinnitanud, et valeinfo mõjutab reaalset käitumist ja ohutusmeetmetest kinnipidamist. Oxfordi ülikooli uuringus leiti, et need, kes usuvad siiralt vandenõuteooriaid koroonaviiruse kohta, pigem ei kavatse järgida riiklikke ettekirjutusi: on väiksem tõenäosus, et nad püsivad kodus, ja suurem tõenäosus, et nad kohtuvad inimestega väljaspool oma leibkonda. Vandenõuteooriatesse uskujad ütlesid suurema tõenäosusega, et ei kavatse kanda maski ega hoida võõrastega kahemeetrist vahet. Nad olid ka väiksema tõenäosusega valmis tegema koroonatesti ja end viiruse vastu vaktsineerima.

Ka Londoni King’s College’i teadlased leidsid koostöös turu-uuringute agentuuriga Ipsos Mori, et valeinfo toob märgatavad tagajärjed reaalses elus. Uuringus käsitleti nii vandenõuteooriate uskujaid kui ka nende suhtes skeptilisi. Uskujatest ütles 38 protsenti, et on lubanud perekonnal ja sõpradel end külastada, samas kui mitteuskujatest on seda teinud vaid 12 protsenti. Uuringu järgi eiravad vandenõusid uskuvad inimesed suurema tõenäosusega ametlikke suuniseid maskikandmise kohta ja lähevad tõenäolisemalt avalikule üritusele ka siis, kui neil on haigussümptomid.