Huawei.

FOTO: Andre M. Chang/Zumapress.com

Euroopa on huvitatud Huawei kiirest ja odavast 5G internetist, mis võimaldaks uute tehnoloogiate arendamist ja majanduskasvu. Ameerika valitsus on eri meelel. Nii vabariiklased kui ka demokraadid on väljendanud muret Huawei tehnoloogia ohutuse küsimuses. Riigid, kus hetkel kehtib Huawei-vastane keeld, on USA, Jaapan, Taiwan ja Austraalia. Tõenäoliselt liitub selle nimekirjaga tulevikus ka Kanada. Nende sõnul täidab Huawei Hiina riigi ja luureteenistuse poliitilisi eesmärke ning Hiina 5G võrgu kasutusele võtmine paneks Euroopa Hiinast sõltuvusse.

VÄIDE

Hiina tehnoloogiafirma Huawei Kesk- ja Ida-Euroopa piirkonna asepresident Kenneth Fredriksen: «Huawei on eraettevõte. Me järgime kohalikke seadusi ja regulatsioone üle kõige. Me ei kompromiteeri kunagi oma ausust ega meie klientide usaldust, kuulates mõne valitsuse korraldusi, kaasa arvatud Hiina valitsuse. Me järgmise kohalikke seadusi Eestis sajaprotsendiliselt.»

KONTROLL

Põhilised argumendid Huawei vastu tulenevad selle ebaselgest suhtest Hiina valitsusega. Esiteks, Huaweid süüdistatakse enda platvormilt kogutud privaatsete andmete edastamises Hiina riigile. Lisaks on oht, et Huawei ehitab enda süsteemidesse n-ö «tagaukse», mis võimaldaks ligipääsu tavaolukorras kaitstud infole. Lihtsalt öeldes, Huawei kriitikute sõnul annaks nende 5G internet Hiina valitsusele ligipääsu välisriikide andmetele.

Hiina seadus on selles valdkonnas ebatäpne. See nõuab, et välismaal töötavad Hiina firmad jälgiksid välismaa seadusi. Sellisel juhul alluks Huawei Eesti ja Euroopa Liidu privaatsus- ja küberkaitse regulatsioonidele. Samuti ei ole Hiinas lubatud nõuda firmadelt andmeid, mille üleandmine läheks firma «legitiimsete ja seaduslike» huvidega vastuollu. See seadus peaks ennetama ebaõiglast riigipoolset sekkumist. Teiselt poolt lubab Hiina luureseadus riigile laiahaardelisi õigusi nõuda erasektori koostööd luure ja riigikaitse eesmärkidel. Näiteks, seadus nõuab, et iga inimene või organisatsioon peab vajaduse korral aitama Hiina riiki luuretöös. Samuti seadus sätestab, et luureteenistused võivad kasutada «vajalikke meetmeid» selleks, et täita enda eesmärke nii Hiinas kui välismaal.

Nagu näha, Hiina seadus ei anna selget vastust küsimusele, kas erafirmad on või ei ole sunnitud edasi andma enda klientide infot või ehitama enda süsteemidesse «tagauksi». Huawei on öelnud, et isegi kui Hiina riik nõuaks neilt andmete üle andmist, nad keelduksid. On küsitav, kuivõrd on Huawei võimeline keelduma. Ajalugu on näidanud, et erafirmasid riigi eest kaitsvad seaduseid on korduvalt ignoreeritud. Aastal 2005 oli Yahoo sunnitud riigiorganitele üle andma ühe Hiina blogija e-kirjad, kuigi blogija puhul oli tegu Yahoo kliendiga ja tema privaatsuse kaitsmine oleks pidanud olema Yahoo «legitiimne ja seaduslik» huvi. Aastal 2010 Google lahkus Hiinast, sest avastas, et Hiina territooriumilt tulenenud küberrünnaku tagajärjel oli varastatud mitme režiimivastase inimõiguste aktivisti meiliaadressid. Oli selge, et taolisest küberrünnakust võitis kõige enam Hiina Kommunistlik Partei. Taolised olukorrad näitavad, et Hiina on valmis erafirmasid survestama. On vähetõenäoline, et sellisel juhul on Huawei võimeline keelduma, kui Hiina riik nõuab kellegi andmeid.

Teine küsimus on – kas Huawei tahab öelda ei? Mitme USA ja Euroopa kommentaatori hinnangul on Huawei nii tihedalt seotud Hiina sõjaväe ja luureteenistustega, et selle eesmärke on raske eristada valitseva partei omadest. Analüüsides selle töötajate tausta avastas Fulbrighti Ülikooli uurimistiim avastas, et paljud neist olid eelnevalt töötanud Hiina kaitseministeeriumis, sõjaväes ja üksustes, mida on süüdistatud Ameerika firmade häkkimises. Huawei asutaja Ren Zhengfei on samuti tugevalt seotud režiimiga – ta on endine Hiina armee sõdur ja Kommunstliku Partei liige. Viimaks, Huawei garantii, et nad ei kavatse ehitada enda süsteemidesse «tagauksi», on küsitav. Aastal 2011 avastas Itaalia Vodafone, et Huawei toodetesse olid ehitatud tagauksed, mis võimaldasid ligipääsu itaallaste kodus olevatele netivõrkudele. Võimalik, et tol hetkel oli tegu vea ja mitte teadlikult ehitatud tagauksega. Sellegipoolest, kaks nädalat tagasi tegi USA Huawei vastu avaliku süüdistuse. USA riikliku julgeoleku nõunik Robert O’Brien väitis, et USA luureteenistus leidis Huawei süsteemidesse ehitatud tagaukse, mis annab firmale ebaseadusliku ligipääsu oma klientide andmetele.

Tuleb nentida, et Huawei vastu välja toodud argumendid on osaliselt poliitilised. O’Brieni väljaütlemine tagaukse avastamise kohta juhtus just sellel hetkel, kui USA ja Euroopa Liit olid vaidlemas Huawei keelustamises küsimuse üle. Samuti on Huawei ja Hiina suhet raske objektiivselt tõestada. Hiina puhul on tegu riigiga, kus info levik on tugevalt kontrollitud ning väljastpoolt on võimatu teada kindlalt, kas ja kui tugevalt on riik ja erafirmad seotud. Sellegipoolest, Hiina eelnev käitumine nii enda kui ka välismaa firmade suhtes on näidanud, et Huawei Eestis lubamine ei ole kohe kindlasti riskivaba.

HINNANG

FOTO: Postimehe faktikontroll

VASTUS KRIITIKALE

Kenneth Fredriksen, Huawei Kesk- ja Ida-Euroopa Regiooni asepresident:

Kuigi paar riiki on tõesti tõkestanud Huawei 5G tehnoloogia kasutamise, on tegu siiski üksikjuhtumitega ning ükski neist pole Euroopas, kus meil on üle 40 5G lepingu, sealhulgas UKs, Saksamaal, Itaalias, Šveitsis,  Hollandis, Soomes ja Rootsis. Need riigid suhtuvad küberturvalisusesse äärmise tõsidusega.

Kõik tehnoloogiatootjad on seadusega kohustatud paigaldama „tagauksi“. Ilma pole võimalik tehnoloogiat müüagi, sest igas riigis on õiguslik alus seaduspäraseks pealtkuulamiseks. EL-is reguleerib seda seadus, kus „tagaukse“ juriidiline nimetus on “seaduspärane jälgimine” (lawful interception). Seega pole vahet, kas tehnoloogiat pakub Huawei, Nokia, Cisco või Ericcsson – kõik on seadusega kohustatud selliseid „tagauksi“ paigaldama.

Faktikontrollis esitletud Yahoo ja Google’i juhtumitest - kui näiteks Eesti nõuab kohalikult operaatorilt ligipääsu andmetele, siis Huawei tehnoloogia peab seda võimaldama. Samasugused seadused kehtivad ka Hiinas ning need juhtumid pole seostatavad Huaweiga.

Esiteks pakub Huawei ainult tehnoloogiat, kõiki andmeid selles kontrollivad operaatorid ja teenusepakkujad (Google, Facebook jms.); teiseks - kui Huaweil puudub ligipääs andmetele, siis järelikult pole Huawei-l Hiina valitsusega ka midagi jagada; kolmandaks peavad võrgud olema igal juhul ehitatud nii, et sissemurdmine on äärmiselt keeruline ning jätab endast jälje, mida on lihtne tuvastada.