Raimond Kaljulaid: tehisintellekti ohud, kasu ja õigus

Raimond Kaljulaid. Foto: Konstantin Sednev

Juriidilised ja eetilised küsimused, mis tehisintellekti rakendamisel tekivad, vajavad mõtestamist ELi liikmesriikides ja läbirääkimist riikide vahel, kirjutab riigikogu liige Raimond Kaljulaid.

Samal ajal tehisintellektiteemalise kõrgetasemelise digitippkohtumisega (Tallinn Digital Summit 2019) Tallinnas arutati tehisintellekti küsimust ka Berliinis asuvas Saksa välispoliitika nõukogus (Deutsche Gesellschaft für Auswärtige Politik).

Lahkusin Berliini arutelult peamiselt mõeldes sellele, kuidas panna meie Euroopa partnereid veel enam mõistma, et tehisintellekti rakendamine ei ole ainult eetikaküsimus, vaid võib osutuda määrava tähtsusega küsimuseks Euroopa ärilise konkurentsivõime ning meie inimeste majandusliku heaolu seisukohast.

Peame saavutama selle, et reguleerimisest rääkides ei mõtleks meie sõbrad Euroopas ainult riskide maandamisele, vaid ka tehisintellekti arendamise ja rakendamise teelt ebavajalike takistuste kõrvaldamisele.

Juriidilised ja eetilised küsimused, mis tehisintellekti rakendamisel tekivad, on olulised ning vajavad kindlasti mõtestamist liikmesriikides ja läbirääkimist riikide vahel. Kuid ainult riskide pärast muretsemine ei ole konstruktiivne ning kõiki riske lõpuni maandada ei ole võimalik.

Möödunud aastal moodustati Eestis kõrgetasemeline töörühm, et tehisintellekti küsimusele tõsisemalt otsa vaadata. Selle aruanne on kõigile kättesaadav avalik dokument. Lühidalt kokku võttes peab Eesti tehisintellekti kasutuselevõtmist tähtsaks eeskätt riigi pakutavaid e-teenuseid silmas pidades, kus meil on võimalik toetuda juba olemasolevatele lahendustele.

Mõned aastad tagasi oli avalikus sektoris katseprojekte mõni üksik, nüüdseks üle kahekümne.