Eesti tahab saada laevadele mugavuslipumaaks 

Ege Tamm
, reporter
Copy
Kaubalaev Muuga sadamas. Eesti lipu all ei sõida praegu ükski, sest tunduvalt soodsam on laeva pidada näiteks Küprose registris. Riik peab tublisti vaeva nägema, et rasked alused nina taas kodu poole pööraks.
Kaubalaev Muuga sadamas. Eesti lipu all ei sõida praegu ükski, sest tunduvalt soodsam on laeva pidada näiteks Küprose registris. Riik peab tublisti vaeva nägema, et rasked alused nina taas kodu poole pööraks. Foto: Eero Vabamägi

Eesti lipu all ei sõida ükski kaubalaev juba aastaid, aga uue laevanduseelnõuga loodetakse viie aastaga sinimustvalge alla meelitada suisa 300 kaubalaeva. Eesmärk on muutuda kaubalaevadele mugavuslipumaaks, nagu seda on täna näiteks Küpros ja Malta. Seadusandja optimismi ei jaga aga ei Eesti laevaomanikud, kes on oma alused juba aastaid tagasi siit ära viinud, ega ka Eesti meremehed, kes ei pruugi riigi plaanist suurt midagi võita.

õik Eesti lipu all seilanud kaubalaevad on siit aastate jooksul lahkunud, sest Eestis on laevaomanike jaoks liialt karmid maksud. Samal ajal kui näiteks Küprosel ja paljudes teistes riikides ei pea meremeeste pealt näiteks sotsiaalmaksu ega tulumaksu tasuma, on Eestis see nõutud. Nii ongi aastate jooksul kõik kaubalaevad sinimustvalge alt lahkunud ja järele pole jäänud ühtegi.

Eelmisel aastal hakkas probleemi lahendama Keskerakond eesotsas Kadri Simsoniga. Selle aasta alguses võetigi riigikogus suurema lärmita vastu laevanduseelnõu, mis hõlmab paljude seaduste muudatusi, et Eesti lipp kaubalaevadele taas atraktiivseks muutuks. Tõenäoliselt uuel aastal jõustuv seadusepakett vajab riigieelarvest 1,9 miljoni euro suurust rahasüsti.

Näiteks ei peaks uue seaduse järgi Eesti lipu all sõitvad kaubalaevad maksma töötajate eest sotsiaalmaksu nende palga pealt, vaid fikseeritult 150 eurot meremehe kohta. Ühtlasi ei peaks kaubalaevadel sõitvad meremehed oma palga pealt tasuma tulumaksu.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles