Ott Pärna: tulevik, millest me unistame
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti Arengufondi juht Ott Pärna toob lugejateni olulisemad mõtted, milleni jõudsid tuhatkond eestimaalast ja eksperti meie majanduse tulevikuvisiooni vaagides.
Millal siis veel inspireerivat suunda seada, kui mitte pärast vabariigi sünnipäeva ja enne riigikogu valimisi ning uue valitsemistsükli algust.
Tuhat inimest on Arengufondi eestvedamisel murdnud aasta jagu pead, millisena tahame näha Eesti majandust kümmekonna aasta pärast, ja vaielnud läbi sammud selleni jõudmiseks. Kaasalöönute tahtel läks töö majandusest laiemakski.
Aruteludest jäi tugevalt kõlama mõte, et vajalikud muutused ei juhtu iseenesest. Pigem vastupidi – lühiajaliselt on tihti mugavam olulisi asju mitte teha. Samuti võib paigalseis tähendada mitmeski valdkonnas soovitust vastupidist arengut.
Jah, meie majandus vajab jätkuvalt paljuräägitud struktuurimuutust, niisamuti maailmastumist. Ettevõtted peavad muutma oma positsiooni väärtusahelas ehk tegema keerukamat ja kallimat tööd, ettevõtjad alustama äriga uutes senitundmatutes valdkondades ja turgudel, välisinvesteeringud olema senisest teadmusmahukamad jne.
Kuid kasvuvisiooni olulisim paradoks on tõdemus, et Eesti majanduse jaoks suurimad väljakutsed peituvad väljaspool majandust. Ennekõike inimkapitalis ja selle võimekuses, aga ka paljus muus. Eesti praegune arengutase vastab meie kõigi kollektiivsele suutlikkusele.
Eesti neli arengulugu
Selleks et olla valmis erinevateks arenguteks, töötasid eksperdid läbi hulga maailmatrende ja arenguid ning intervjueerisid visionääre, mille põhjal visandati neli võimalikku tulevikustsenaariumi Eesti majandusest.
Vähem edukatest tähendab «Lõuna-Soome» arengutee meie praeguse, Skandinaaviat teenindava lihtsakoelise majandusmudeli jätkumist, «Riigi tagasitulek» aga ebasoodsate välismõjude ja sisemise passiivsuse koosmõjul (nt töötuse suurenemise vältimiseks või transpordiühenduste tööshoidmiseks) riigi rolli paratamatut suurendamist ettevõtluses, mida oleme mitmel pool maailmas näinud.
Edukamatest tulevikuteedest väljendab «Hansa Liit II» Läänemere kujunemist Euroopa arengukeskuseks ja Eesti võrdse (võrdselt keerukat tööd tegeva) majanduspartneri rolli väljamängimist selles. «Skype’i-saar» on Eesti edulugu maailmas, kus Euroopa on pigem stagnatsioonis.
Sellisel juhul peituvad meie võimalused strateegilistes sidemetes kaugemate riikidega ning nendel turgudel kitsastes niššides läbilöömises. Tuleb märkida, et need ei ole prognoosid ja vaevalt täitub mõni neist stsenaariumidest puhtal kujul. Küll aga näitavad need võimalikke arengutrende meie kohalike otsuste (või nende tegematajätmise) ja maailmaarengute koosmõjul.
Praegune trend: lõunasoomestume
Eesti orgaanilisel arenguteel jätkub väikeste tõusude ja mõõnadega n-ö lõunasoomestumise stsenaarium, vt http://www.arengufond.ee/kasvuvisioon, mis on omamoodi rajasõltuvus.
Sellele viitab kas või asjaolu, et praegu tehakse 2/3 meie tööstuse ekspordist keskmise palgaga ca 640 eurot (10 000 krooni) kuus ja nii ei ole ka näiteks meie elektroonikatööstuse lisandväärtus enamat kui kümnendik Rootsi omast.
Meil tehakse komplekteerimis- ja testtööd, Rootsis on peakorterid ja kogutakse kasum. Aeg on näidanud, et selline tööjaotus ei ole muutumas.
Sellest tootlikkuse lõksust väljasaamiseks ja majanduse keerukamaks pööramisel on peaaegu ainuke tee uute ja senisest palju ambitsioonikamate ettevõtete pealekasv. See tähendab ühelt poolt väga jõulist uuenduskuuri hariduses koos asjakohase ja massilise täiendusõppega.
Samuti tarka poliitikat talentide ja keerukat tööd tegevate investeeringute Eestisse meelitamisel ja siin hoidmisel. Seda on valus öelda, kuid oluliseks arenguhüppeks on meil praegu suur disproportsioon inimressursis ja loomulikke kiire kasvu allikaid peaaegu pole.
See väike osa eestimaalastest, kes suudab rahvusvahelist äri teha või keerukaid insenerküsimusi lahendada (ja näidata seeläbi suurt tööviljakust), ei suuda kompenseerida valdava osa majanduse lihtsakoelist ja/või vaid siseturule suunatud tööd.
Omaette teema on ühiskonna vananemisest ja kõrgest töötusest tingitud surve täiendavaks tootlikkuse kasvuks, et pensionide ja toetuste suhtelist kasvu riigieelarve kaudu kinni maksta.
Visioon 2018: maailmas edukas ja koduselt armas Eesti
Aasta jooksul üle Eesti kasvuvisiooni loonud sadade ärksate inimeste jaoks sai kaasahaaravaks visioon, mis ühendab endas kaht poolt: püüet saada maailmas edukaks, olles samas koduselt armas kõigile, kes siin ennast teostada soovivad. Sellise tuleviku-Eesti saavutamisse soovitakse panustada ja uhkusega selle osaks olla. Seda nii linnades, maakondades kui ka noorte seas.
Maailmas edukas Eesti
Need sõnad võtavad kokku esimese poole eestimaalaste unistuse oma riigi tulevikust. Nende sõnade taga on üksjagu sügavam mõte, kui ehk esialgu paistab. Maailmas edukas Eesti – oleme ju üks avatumaid riike maailmas?! Ometi annab meie ekspordist lõviosa väikene arv firmasid, kellest omakorda valdav osa on välisinvestorite omanduses.
Seega, meie, eestlased, väga maailma ei tunne, kuid peaksime. Et see nii juhtuks, peab meie inforuum muutuma palju rahvusvahelisemaks (kas meie lehed kirjutavad midagi nt ärivõimalustest Taanis) ning ettevõtluse ja tehnoloogiaga seotud haridus peab muutuma rahvusvaheliseks. Selleks et meie tudengid õpiks maailmapraktikutelt ja -tasemel ning saaksid tudengipingist vajaliku kontaktivõrgu.
Koduselt armas Eesti
Sarnane lugu on kujundiga «koduselt armas». Selle taga peitub eestimaalaste soov tasakaalukast ja võimalusterohkest ühiskonnast, mis teeb omavahel koostööd, hindab eestvedamist ja respekteerib samas ka edukust. Koduselt armsuse teine dimensioon on avatus ja tolerants nende andekate suhtes, kes siin ennast teostada soovivad ning keda me oma riigi edukaks ehitamisel hädasti vajame.
Selline kahetahuline tulevikuunistus tuli välja erinevatest gruppidest – arvamusliidrid, eksperdid, maakonnad ja noored. See on Eesti tugev omapära. Ühelt poolt soovitakse olla uuenduslik, ambitsioonikas ja ettevõtlik (aga ka eesmärgipärane) rahvas, teisalt unistatakse inimkesksest ja hoolivast, samuti haritud ja turvalisest riigist. Stereotüüpe tuues – me ei imetle pelgalt tehnokraatlikku Singapuri või heaolulõksus Skandinaaviat. Pigem soovime eestlasliku jonniga neid kahte kombineerida.
Valdkondadeülesus, tulevikutunnetus, fookused ja inimressurss
Maailmas edukaks ja koduselt armsaks saamine tähendab sihiteadlikke, terviklikke ja valdkondadeüleseid muutusi.
Selleks käsitleb kasvuvisioon peale majanduspoliitiliste valikute ühe tervikuna muudatusi ühiskonna väärtuste, hariduse ja inimvara, rände- ja talendipoliitika, riigivalitsemise, välispoliitika, sotsiaalpoliitika ja rohemajanduse raames.
Piiratud ressursside tingimustes suurema mõjususe saavutamiseks peavad need poliitikad märksa paramini lõimuma ja ühiseid fookusi omama.
Kõiki valdkondi läbivateks eduteguriteks on tulevikutundlikkus ja valmisolek muutusteks. Peame suutma märksa paremini analüüsida, millised on tuleviku arengutrendid, ja nende trendide põhjal tegema valikuid, ressursse koondama ja mõjusaid tegevusi ellu viima.
Seepärast muutuvad üha olulisemaks liidrivõimed ja eestvedamine, milleta on raske saavutada strateegiliste otsuste väledust ja kollektiivset tahet panustada. Omaette teemad on võimekus näha probleemide tegelikke juuri ning ressursside paindlikkus – nendeta ei ole võimalik väljakutsetele ja võimalustele adekvaatselt ega kiirelt reageerida.
Selline Eesti peab tuginema põhiväärtustele, milleks on avatus ka väljaspool majandust, sallivus teistsuguste inimeste ja ideede suhtes ning uuendusmeelsus ja riskijulgus muu hulgas ka riigijuhtimises. Viimane omakorda eeldab head riigivalitsejate ettevalmistust ja tahet võtta sisuliste muutuste eestvedamisel vastutust.
Kasvuvisiooni oluliseks kaalukeeleks on inimressurss, selle arendamine, hoidmine ja riikimeelitamine. Me oleme väheneva rahvaarvuga riik ja maailmas kogub jätkuvalt tuure globaalne talendiralli.
Selleks et me suudaksime oma helgeid päid kinni hoida ja teistest riikidest lisa meelitada, on oluline luua Eestile inspireeriv ja kaasakiskuv kuvand. Noortefoorumil «Tegijad 2018» oli selgesti tunda, et noored ei taha jääda kõrvale oma riigi tuleviku ehitamisest. Küll aga soovitakse olla osaks ja lüüa kaasa ennekõike ambitsioonikas, tegusas ja dünaamilises riigis.
Eesti tulevikutrajektoor on kaalul
Nagu näha, peituvad Eesti majanduse jaoks suurimad väljakutsed väljaspool majandust. Need on hariduses ja talendipoliitikas, välismajanduse ja -investeeringute poliitikas, suutlikkuses prioriteete seada ja ressursse mobiliseerida, tõhusates koostöömudelites era- ja avaliku sektori vahel.
Suurim proovikivi ongi see, kuidas need erinevates valdkondades tehtavad sammud majanduse tuleviku mõttes ühte jalga panna astuma. Siit ka paratamatu vajadus ettevaatavama ja eestvedavama riigijuhtimise ning uudsete/organisatsioonideüleste valitsemismudelite järele.
Valimistejärgset aega silmas pidades on suurim väljakutse panna programmide ja lubaduste paletist kokku sisukas ning riiki tõesti edasi viiv koalitsioonilepe. Kaalul ei ole rohkem ega vähem kui see, kas meie laeks on provintsiriigi staatus Euroopa Liidu äärealal või suudame ennast võrdse partnerina globaalsele pildile mängida.
Esimest korda on ajalugu meile selle valikuvõimaluse andnud. Loodan väga, et eestimaalaste ühistööna kokku pandud kasvuvisioon annab nii valijatele, valitavatele kui ka meediale abimaterjali headeks otsusteks ja teravateks küsimusteks.