Sergei Metlev

FOTO: Peeter Langovits

See, kui eestlased õpivad rohkem vene keelt, ei pane venelasi vähem eesti keelt õppima, kirjutab noorteühingu Avatud Vabariik juhatuse liige Sergei Metlev Postimehe arvamusportaalis.

Suhtumine vene keele õpimisse ei pea erinema oluliselt suhtumisest prantsuse või saksa keele õpimisse. Need on suured keeled, mille taga on võimas kultuur, selle valdamine annab inimesele väga palju intellektuaalselt juurde.

Kas pole tore, kui noor eestlane saab lugeda Puškinit või Bulgakovit originaalkeeles või nautida Tallinnas Kuldse Maski festivali raames Venemaa parimate teatrite etendusi kõrvaklappideta?

Samas ettevaatlik suhtumine vene keelde on arusaadav – valus ajalugu ja 2007. aasta sündmused on ikka meeles, kuid rõhutan, et keel ei tohiks olla nende sündmuste pantvang.

Iseenesest ta pole mitte milleski süüdi. Ma olen kindel, et kui eestlaste vene keel oluliselt paraneb, venekeelsete inimeste motivatsioon riigikeelt õppida ei lange.

Vene noored õpivad eesti keele ära igal juhul, kuna vene koolides on järjest rohkem eestikeelset õpet ja arusaam, et eesti keele valdamine on kohustuslik, kui on soovi Eestis oma elu ehitada, on valdav.

Juhul kui eestlased saaks tänu heale vene keelele rohkem teada vene kultuurist ja mentaliteedist, hakkaks inimesed ehk suhtlema üksteisega julgemalt, oleks rohkem positiivset sotsiaalset kogemust, mis omakorda kiirendaks lõimumist.

Minu meelest on siinkohal riigi ja KOVi ülesandeks pakkuda hästi läbimõeldud vene keele õppekava ja õppematerjale ning õpetaja tähtsaks ülesandeks on motiveerida õpilasi, kellel on tegelikkuses vähe praktikavõimalusi.

Pole saladus, et paljudes koolides ei suhtuta vene keele tundidesse päris tõsiselt, siit ka kehv keeletase.

Või äkki panna laps vene lasteaeda? Minul endal oli sarnane kogemus: mind saadeti eesti lasteaeda, pärast läksin 12 aastaks vene kooli. See andis väga tugeva tahte eesti keelt edasi õppida ning seda julgelt kasutada. Nii et kui selline võimalus on - miks mitte proovida!

Oma lapse on venekeelsesse lasteaeda või kooli pannud või talle venelasest hoidja võtnud näiteks ärimees Urmas Sõõrumaa, visionäär Ott Pärna ja ärinaine Karmel Eikner. Psühholoog Marianna Drozdova soovitab täna Postimehe arvamusportaalis seda taktikat teistelegi, vabadusvõitleja Enn Tarto aga laidab ideed.