E, 6.02.2023
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Kalvi Pukka: riigi rongiotsus – tehtud, mõeldud!

, Edelaraudtee juhatuse liige
Kalvi Pukka: riigi rongiotsus – tehtud, mõeldud!
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Kalvi Pukka
Kalvi Pukka Foto: SCANPIX

Valitsus on tormaka otsusega anda reisiliiklus raudteel kolmeks aastaks ainult ühele vedajale tekitanud kas teadlikult või teadmata selle, et tulevikus lõpeb raudteel reisijatevedudes konkurents, kirjutab Edelaraudtee kontserni peadirektor Kalvi Pukka.

Ajakirjanduses on ilmunud mitu kirjutist rongiliikluse ja Edelaraudtee tulevikust. Lood on ajendatud valitsuse 14. juuni otsusest anda riigisisese reisirongiliikluse korraldamine ainuüksi ühele rongifirmale – ASile Elektriraudtee.

Lehelugudes on väidetud, et praegu pole rööbastel maksumaksja raha eest reisijaid vedavad Elektriraudtee ja Edelaraudtee konkurendid. See on õige vaid osaliselt.

Elektriraudtee teenindab reisijaid elektrirongidega Harjumaa piires ning Edelaraudtee diiselrongidega üle Eesti. Kuid konkurentsile tuleb vaadata tulevikuperspektiivist. Võimekus, teadmised ja oskused reisijateveoks raudteel on olemas nii Elektriraudteel kui Edelaraudteel.

Neid võib pidada sisulisteks konkurentideks veoettevõtja hankel, sest ettevõtete stardiplatvorm teenuse osutamiseks on sarnane. Samas on valitsus otsustanud, et 2015. aastal jääb Eestisse alles ainult riigiettevõte – Elektriraudtee –, mis hakkab riigisiseselt reisijaid vedama nii diisel- kui ka elektrirongidega.

Teisisõnu tähendab see, et konkurents reisirongiliikluses suure tõenäosusega kaob.
Kas konkurss tuleb ja konkurents tekib? Võib-olla. Majandusministeeriumis on alles kaalumisel võimalus korraldada konkurss 2017. aastal. Tegelikult pole ministeeriumil konkursi korraldamiseks seadusest tulenevat vajadust.

Kui hange ka korraldatakse, tuleb arvestada, et investeeringud raudteeärisse sisenemiseks on spetsiifilised ja mahukad ning need tuleb ka tagasi teenida.

Ka Edelaraudteel oleks väga kulukas säilitada kompetentsi ja võimekust kolme aasta vältel selleks, et osaleda võib-olla korraldataval konkursil. Seepärast on uute tulijate konkurentsipositsioon tunduvalt halvem kui äris juba tegutsevatel ettevõtetel. See seab konkurentsi reisirongiliikluses küsimärgi alla. Konkurents on majanduses aga arengu aluseks ning reisirongiliiklus ei ole selles suhtes erand.

Riik on põhjendanud otsust jätkata ühe vedajaga ning hanke korraldamise edasilükkamist turvalisusriskiga. Justkui oleks hange võinud kaasa tuua vaidlusi ja uued rongid sootuks seisma jätta. See kartus on põhjendamatu. Soovitasime riigil jätkata lepinguid kahe senise vedajaga kuni hanke korraldamiseni 2017. aastal, et tagada sujuv üleminek vanalt rongipargilt uuele.

Oleks mõistlik, et üleminekuperioodil sõidaks diiselrongidega Edelaraudtee ja elektrirongidega Elektriraudtee, sest mõlemal on pikaajalised kogemused vastava veeremiga.

On selge, et turuolukord muutub uute rongide kasutuselevõtuga kardinaalselt ja teenusepakkujatel pole võimalik hinnata müügitulusid ja veokulusid. Seega pole riigil võimalik teada saada, kui palju veod dotatsiooni nõudma hakkavad.

Üleminekuaja kogemuse põhjal saanuks riik vedude tellijana täpse sisendi sisulise hanke korraldamiseks tulevikus. Siinjuures on oluline märkida, et riik saab nii üleminekuajal kui edaspidi vägagi täpselt kontrollida vedajate kulusid ja tulusid.

Lõpuks oleks riigile ikkagi jäänud võimalus anda enda kontrolli all olev uus rongipark Edelaraudtee asemel Elektriraudteele või kellelegi kolmandale. Mingeid vaidlustest tingitud turvariske siin ei ole.
Otsust kiirustades tehes on jäänud aga läbi mõtlemata mitmed olulised asjaolud.

Näiteks millise graafiku alusel toimub vana veeremi väljavahetamine uue vastu, kuidas korraldatakse raudteelaste väljaõpe töötamiseks uuel veeremil või kuidas otstarbekamalt majandada rongide hoolduse, kütuse tankimise ja seisupargi ehk depooga.

Selle asemel et kasutada olemasolevat Edelaraudtee depood Tallinn-Väikse jaamas, kus on piisavalt ressurssi ning mis on lihtsasti ümber kohandatav uute rongide teenindamiseks, on otsustatud teha suur investeering Elektriraudtee depoo laiendamiseks Pääskülas, mis on praegu kümmekonna elektrirongi kodudepoo.

Tulevikus saab see olema koduks 38 rongile. Näiteid võib tuua veelgi. Aega asjade läbimõtlemiseks on riigil siiski olnud, kuna hange uute rongide ostuks kuulutati välja 2009. aastal, ostu-müügileping allkirjastati 2010.

Edelaraudteed on kirutud seoses dotatsioonide iga-aastase kasvuga. On tõsiasi, et regionaalliinidel ei ole käitamiskulusid võimalik piletimüügitulust katta. Selleks et inimesed pääseksid sellegipoolest üle Eesti liikuma, esitab riik vedajale tellimuse.

Edelaraudtee on võtnud riigi ees 2009. aastal kohustuse reisijatevedude teostamiseks kokkulepitud mahus fikseeritud dotatsiooni eest viieks aastaks ehk 2014. aasta lõpuni. Meie oleme kokkuleppest kinni pidanud.

Dotatsioonide kasv viimastel aastatel on tingitud suurenenud sõidumahu tellimusest ning kokkuleppest, et riik hüvitab kulud, milliste teke ei sõltu Edelaraudteest. Nendeks on kütuse hinna ja raudtee kasutustasude tõusust tingitud kulude kasv.

Edelaraudtee on riiki kui lepingupartnerisse suhtunud konstruktiivselt ja heauskselt. Oleme nii rongiparki kui teenuse arendamisse märkimisväärselt panustanud, mis on aidanud neid paremaks muuta.

Näiteks saab rongides sõita ID-kaardiga, tasudes hiljem arvega, osta rongipileteid müügiautomaadist, veebis vaadata interaktiivset kaarti rongiliikluse hetkeseisust ning saada mitmeid infokanaleid kasutades teavet rongide väljumiste ja võimalike hilinemiste kohta.

Meie töö mõõdupuuks on reisijate arv, mis on pidevalt kasvanud. Juunis oli meie sõitjaskond 20 protsenti suurem kui möödunud aasta samal ajal ning äsja lõppenud poolaasta oli meile viimaste aastate edukaim.

Parema teenuse ja teeninduse nimel pingutab Edelaraudtee iga päev ning kavatseb teha seda väärikalt kuni praeguse veolepingu lõpuni 2014. aastal. Seetõttu on veel vara hüvasti jätta. Mis saab Edela­raudteest edasi, on veel vara öelda. Keerutamata: kaks ja pool aastat on pikk aeg, mille jooksul teenindame reisijaid edasi.

Kokkuvõtteks on riik seadnud end valitsuse otsusega anda veod raudteel kolmeks aastaks ainult ühele firmale kas teadlikult või teadmata olukorda, kus tulevikus raudtee reisijatevedudes konkurents lõpeb. Tahaks uskuda, et riik on otsused teinud heas usus, kuid samas mõtlemata tagajärgedele.

Märksõnad
Tagasi üles