Euroopa Liidu välisministrid leiavad ühiskirjutises, et ühinemisprotsessi hoogustamine toob kasu nii ELile kui Türgile. See peab olema eelolevatel kuudel kõigi ühine püüdlus.
Euroopa Liit ja Türgi - üheskoos tugevamad
28. juuni 2012, 11:41
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ajal, mil Euroopa Liit seisab silmitsi majandusraskuste ja jätkuva ebastabiilsusega Lähis-Idas, on meie suhetel Türgiga suurem tähtsus kui kunagi varem. Eelmisel nädalal toimus ELi-Türgi assotsiatsiooninõukogu 50. istung, kus ilmnes taaskord selgelt koostöö tihendamise vajadus, et edendada ühist jõukust, julgeolekut ja jagatud väärtusi.
Praegustes rasketes majandusoludes pakub suurenev kaubavahetus Türgiga ELi ettevõtetele uusi võimalusi. Türgi SKP kasvas möödunud aastal 8,5% ja kasvutempolt G20 riikide seas Hiina järel teisel kohal olev Türgi on hetkel ELi jaoks suuruselt viies eksporditurg. Euroopas asuvate Türgi ettevõtjate ärid on väärt 40 miljardit eurot ning need annavad tööd poolele miljonile inimesele. Lennundus-, autotööstus- ja elektroonikasektoris on meie majandused üha enam lõimunud. Tänu heale asukohale võib Türgi saada energiakeskuseks, mille infrastruktuuri ehitamise projektid, sealhulgas lõuna gaasikoridori väljaarendamine, tooksid kasu mõlemale poolele.
Meie ärisuhted on küll tihedad, kuid võiksid olla veelgi tihedamad. ELi-Türgi kaubavahetus on küll pidevalt kasvanud, kuid Türgi kaubavahetuse kasv teiste piirkondadega on olnud kiirem. See on osaliselt tingitud üldise majandusliku jõu liikumisest Aasiasse, kuid samas peegeldab ELi-Türgi Tolliliidu probleeme ja teisi kaubanduspiiranguid, mis takistavad meie kaubandussuhetel saavutamast täit potentsiaali. Lähtudes hiljuti toimunud G20 tippkohtumisest ja pidades silmas sellel nädalal toimuvat Euroopa Ülemkogu kohtumist, peaks kaubandustõkete kõrvaldamise küsimustele keskendumine olema oluline osa laiematest jõupingutustest, mis aitaksid kaasa majanduskasvu kiirendamisele.
Meil on hea meel viisaliberaliseerimise suunas tehtud viimase kokkuleppe üle, mis on seotud ulatuslikuma migratsioonialase koostööga. Antud kokkulepe peaks aitama edendada kaubandust, ohjeldada ebaseaduslikku sisserännet ja toetada laiemaid inimestevahelisi kontakte. Siinkohal oleks ELi-Türgi tagasivõtulepingu allkirjastamine Türgi poolt otsustav samm selles suunas, et täita Türgi kodanike soovi Euroopas vabamalt reisida. ELi ja Türgi vahelise liikuvust ja julgeolekut puudutava dialoogi kasvades loodame edaspidi näha ka konkreetseid tulemusi. Sellega seoses loodame, et Türgi laiendab viisavabadust kõigile ELi liikmesriikidele.
Viimased kuud on taas näidanud Türgi olulist panust püüda tagada stabiilsust nii Lähis-Idas kui kaugemal. Istanbulis on toimunud mitmeid määrava tähtsusega kohtumisi, kus on arutatud terrorismiga seotud probleeme Süürias, Iraanis ja Somaalias. Türgil on tähtis ja edasiviiv roll ka rahvusvahelise surve suurendamisel Assadi režiimile ning ta on oluline partner julgeoleku tagamisele kaasaaitamisel Afganistanis.
Türgi on kasvava keskklassiga ilmaliku ja demokraatliku riigina oma naabritele inspireeriv eeskuju. Samal ajal on EL endiselt enamiku sealsete maade suurim kaubanduspartner ning elutähtis investeeringute ja ideede allikas. ELil ja Türgil on antud piirkonnas mitmeid ühiseid huvisid, seetõttu on hädavajalik koostööd jätkuvalt süvendada. Märtsi välisasjade nõukogu raames Catherine Ashtoni algatusel toimunud kohtumine Türgi välisministri Ahmet Davutoğluga oli esimene tubli samm selles vallas. Meie koostööd tuleks aga veelgi arendada edasise dialoogi kaudu, mis puudutab piirkondlikke küsimusi nagu olukord Lääne-Balkanil, Lõuna-Kaukaasias ning ühisprojektide elluviimist Lähis-Idas ja Põhja-Aafrikas. Euroopa Liit ja Türgi peaksid olema partnerid maailma arengutele kaasarääkimisel. Üheskoos võime saavutada rohkem ja saata tugevama sõnumi, mis innustab riike muutusi ja reforme ellu viima.
Türgi Euroopa Liiduga ühinemise protsess on muutnud riigi kogu piirkonnas teistele eeskujuks reformide läbiviimisel. Tänane Türgi on võrreldes selle riigiga, kes avaldas veerand sajandit tagasi soovi ELiga liituda, tundmatuseni muutunud. Samamoodi nagu EL on aidanud tugevdada demokraatiat kõikjal Kesk-Euroopas ja edendab jätkuvalt demokraatiat Ida-Euroopas, on ühinemisprotsess jõuliselt aidanud kaasa reformidele läbiviimisele Türgis sellistes olulistes valdkondades nagu sõjaväe üle tsiviilkontrolli saavutamine ja kohtusüsteemi sõltumatuse tagamine.
Tulemused on olnud märkimisväärsed, kuid nagu Türgi ise ka tunnistab, on reformiprotsess endiselt pooleli. Olulised edusammud on vajalikud sõnavabaduse, naiste õiguste ja vähemuste kaitse valdkondades. Uue põhiseadusega töötamine annab suurepärase võimaluse nende probleemidega tegeleda. Innustame Türgit säilitama kõikehõlmavat põhiseaduslikku reformiprotsessi ja tunneme heameelt hiljutise arutelu üle peaminister Recep Tayyip Erdoğani ja opositsiooniliidri Kemal Kilicdaroğlu vahel, mis hõlmas ka kurdide küsimusega ja Kurdi Töölispartei terrorismiohuga tegelemist. Türgi konstruktiivne osalemine Küprose probleemilahendamisel ja valmisolek avada oma lennujaamad ja sadamad Küprose Vabariigi õhusõidukitele ja laevadele on püsivalt peamise tähtsusega küsimus. Samuti on vajalik edasi minna sellise tähtsa teemaga nagu EL-NATO koostöö, mille puhul õhutame Türgit ilmutama paindlikkust.
Nii nagu Türgi peab täitma oma kohustused ELi ees, peab EL täitma oma kohustused Türgi ees. Laienemisvolinik Štefan Füle on sillutanud teed ELi-Türgi suhetele oma „positiivse tegevuskavaga“, mille eesmärk on toetada ühinemisprotsessi ja tugevdada tegelikku koostööd. Me toetame teda täielikult.
Artiklile allakirjutanud esindavad riike, kes ei ole mitte alati olnud Türgi Euroopa Liidu suunalise lõimumise osas sarnastel seisukohtadel, kuid sellegipoolest leiame ühiselt, et ühinemisprotsess on vajalik koostöö raamistik ja jõuline reformide stiimul. Ühinemisprotsessi hoogustamine toob kasu nii ELile kui Türgile. See peab olema meie kõigi ühine püüdlus eelolevatel kuudel.
Bulgaaria välisminister Nikolay Mladenov, Eesti välisminister Urmas Paet, Soome välisminister Erkki Tuomioja, Saksa välisminister Guido Westervelle, Unagri välisminister János Martonyi, Itaalia välisminister Giulio Terzi di Sant'agata, Läti välisminister Edgars Rinkēvičs, Leedu välisminister Audronius Azubalis, Poola välisminister Radosław Sikorski, Portugali välisminister Paulo Portas, Rumeenia välisminister Andrei Marga, Slovakkia välisminister Miroslav Lajcák, Sloveenia välisminister Karl Erjavec, Hispaania välisminister José Manuel García-Margallo, Rootsi välisminister Carl Bildt ja Suurbritannia välisminister William Hague.