TTÜ emeriitprofessor Leo Võhandu kirjutab, et kiiret lahendust kriisiolukorrale kaoseteooria pakkuda ei saa, aga üht-teist kasulikku majanduse ja valuutaturgude jaoks võib sealt leida küll.
Leo Võhandu: kaoseteooria ja majanduskriis
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kaos tähendab igapäevakeeles täielikku segadust ja korralagedust. Füüsikas tähendab see mingi süsteemi osiste vastastikust mittelineaarset mõjutamist koos kõigi või peaaegu kõigi süsteemsete liikumiste ebastabiilsusega. Keerulisevõitu väljend on, aga asja olemuse seletab ilusasti ära.
Et füüsikud ja mehaanikud kaoses päris hästi orienteeruvad, siis heietab nii mõnigi lootust, et ehk aitab kaoseteooria meil kriisiolukorrast pääseda. Kiiret lahendust see teooria muidugi pakkuda ei saa, aga üht-teist kasulikku majanduse ja valuutaturgude jaoks võib sealt leida küll.
Kõigepealt märgime, et eesti keeles on ilmunud kahe akadeemiku sulest kaks head ja loetavat raamatut kaoseteooria radadelt. Esimene neist pärineb Tartu Ülikooli mehaanika emeriitprofessori Ülo Lepiku sulest – «Kaos ja kord» (1997). Teise ja hoopis kopsakama raamatu kirjutasid akadeemikud Ülo Lepik ja Jüri Engelbrecht paar aastat hiljem. Selle pealkiri «Kaoseraamat» on küll lühike, aga sisu on see-eest õige huvitav.
Kui te neid raamatuid sirvite või loete, siis võib esimesel hetkel isegi tunduda, et ega sel kaoseteoorial majandusega erilist seost olegi. Tegelikult ei ole asi sugugi nii.
Meie praegused majandus-akadeemikud Bronštein, Hagelberg, Köörna ja Mereste on kõik juba ületanud 80 aasta künnise ja vaevalt et nad nii hasartse teemaga nagu kaos jõudu katsuda söendavad.
Kummalisel kombel on just kaks Eestiga tugevalt seotud meest tõestanud, et kaoseteooriast on rikkaks saamise mõttes õige palju kasu.
Veidi vanem neist kahest kannab nime Tõnis Vaga. Usutavasti on ta praegu maailmas kõige tsiteeritum eestlasest majandusteadlane. See on mees, kes 1994. aastal avaldas põhjapaneva ingliskeelse raamatu: Tonis Vaga «Profiting from Chaos» («Kaosest tulu teenimine»). Mul õnnestus see raamat poolkogemata 1995. aastal ühest Tallinna raamatupoest leida ja osta. Alguses arvasin, et on tegu mõne lõunaameeriklasega, kuid järsku taipasin, et selle nime taga võib olla hoopis eestlane Tõnis. Asi sai kohe klaariks, kui vaatasin raamatu pühenduste lehekülge. Üks pühendustest oli tütrele nimega Maie. Nii et oligi eestlane. Pärastine internetikontroll tõestas kah, et tegu on praegu 60-aastase üpris tragi USA eesti kogukonna liikmega.
Vaga on hariduselt füüsik, kuid 1979. aastal avaldas ta ülimalt olulise artikli aktsiaturu hindade kõikumisest ja hiljem ka nn koherentsete turgude teooria, mis mõlemad äratasid majandusteadlaste hulgas suurt tähelepanu. Nii ta asuski oma ideid majanduses realiseerima suurfirma Booz Allen Hamilton vanempartnerina. Muide, Vaga raamatut ei leia te ühestki Eesti raamatukogust, küll aga on see vabalt kõigile kättesaadav Google’i elektronraamatute hulgas.
Teine Eestist pärit mees, kelle kirjutatud raamatud valuutaturgudel kauplemisest USAs õige menukad on, on Alexander Elder. Vagast aasta nooremana sündis ta küll Leningradis, kuid elas Eestis ja õppis Tartus meditsiini. Ta asus tööle kalalaeva arstina. Aafrika ranna lähedal kala püüdes hüppas ta laevalt ära läände ning sai USAs poliitilise varjupaiga. Elder töötas psühhiaatrina New Yorgis ja õpetas muide ka Columbia Ülikoolis.
Psühhiaatrina pakkus valuutaturg talle omamoodi väljakutset ning nüüdseks on ta kirjutanud paraja paki väga menukaid raamatuid valuutaturgudel kauplemisest. Neid raamatuid on tõlgitud 12 keelde. Tartu Ülikooli raamatukogus on Elderi raamatutest olemas viis, Tallinna raamatukogudes mitte ühtegi...
Aga et meil on internetiajastu, siis võite jällegi leida Elderi raamatud Google’i elektronraamatukogust vabavarana. Elderi raamatud on mõnuga loetavad ja kubisevad reaalsete juhtumite analüüsidest. Isegi kui te ei plaani valuutaturul kauplema hakata, on see üpris lustlik lugemine.
Näete nüüd. Majanduskriis on küll ülemaailmne nähtus, aga meie mehed on vähemalt teooria osas saanud oma sõna kaoseteooria kaudu laiemalt levitada.
Tuleme nüüd loo alguse juurde tagasi. Kas kaootilistes, ennustamatutes situatsioonides on üldse positiivsete tulemustega juhtimine võimalik? Vastust pole lihtne leida, aga paneme vähemalt vajalikud põhimõisted paika.
Norbert Wiener oma kuulsas raamatus «Küberneetika» (1948) näitas, et kõigis keerulistes süsteemides on tegemist kahte tüüpi arengutega. Esimene on nn negatiivse tagasisidega, teine positiivse tagasisidega areng. Negatiivse tagasisidega süsteemid on sellised, kus süsteem reageerib mingile häirele või kõrvalekaldele nii, et ta püüab seda hälvet kaotada ja süsteemi vanasse olekusse tagasi stabiliseerida. Nii toimib enamik maailma süsteeme. Näiteks bürokraatia on üks selliseid mehhanisme, mis ei lase süsteemil teatud tõketest kaugemale minna. Võim laiemas mõttes kuulub kah nende mehhanismide hulka. Kes võimul on, see püüab seal püsida nii kaua kui võimalik.
Teistsuguse, positiivse tagasisidega arengu näiteks võib tuua evolutsiooniprotsessi või vähirakkude arengu. Kui vähk vohama hakkab, siis vähi areng aiva kiireneb, sest pidurdav negatiivne tagasiside puudub.
Ka majanduses on positiivse tagasisidega «mullarengud», mis lõpuks tormilise kasvu järel suure pauguga plahvatavad ja tõsiseid majanduskriise tekitavad, küllaltki sagedased. Praegustes Eesti tingimustes võib muidugi tagantjärele tark olla, aga tegelikult juhtus meil sama lugu, mis Hispaanias 2006. aastal. Ka seal oli ehitusbuum vägev, kõik laenasid raha, et osta kortereid, maju või muidu ägedalt ehitust arendada. Pärast suurt pauku on seis selline, et 2008. aasta lõpul oli 28 protsenti uusehitistest tühjad. Sisuliselt samasugused mullid olid viimastel aastatel ka Inglismaal, Iirimaal, USAs, Hiinas ja Rumeenias. See on mulltüüpi arengu tulemus, kui laenata on lihtne.
Aktsiaturul toimib samasugune mulliprintsiip küllaltki sagedasti. On ju aktsiate hind sõltumatu ettevõtte tegelikust väärtusest (seda on palju kordi kontrollitud). Börsil kujunev hind järgib sageli «suurema turaka printsiipi». Kui on näha, et aktsia hind hakkab kiiresti tõusma, siis ostetakse neid üles lootuses, et pärast õnnestub need veel kallimalt maha müüa. Kui hinnamull lõhkeb, siis kahju kannavad muidugi viimased ostjad...
Rahaturgudel kiirelt muutuvatele rahakursside pluss-miinus-mängul on ka Eestis järjest rohkem osalejaid. Võrreldes aktsiahindadega on siin see pluss, et stoppreegleid osavalt kasutades saab näiteks Olympic Casino nelja-viiekordset aktsiahinna langust hoopis väiksemate kahjudega tasandada.
Allakirjutanu arvates on euroopaliku hea tava kohaselt toimivates kasiinodes (mitte Eesti ja Soome omades!) korrektse mahuga algkapitali juures mõistlikku rahakäitlussüsteemi ja head mängusüsteemi kasutades võimalik jääda plussi nii ruleti kui blackjack’i puhul. Praegused meie kasiinode kasutatavad reeglid teevad rahandusministeeriumi lahkel loal mängijatele lihtsalt liiga.
Moraal: nii rahaturgudel kui kasiinodes mängimine võib anda positiivseid tulemusi, kuid on üpris raske töö. Seda nii vaimses kui füüsilises mõttes. Lihtsalt hea õnne peale mängima minejad on põhilised kaotajad. Võitja peab olema hästi treenitud nagu tippsportlane.