/nginx/o/2021/09/05/14048428t1hddf1.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2025/05/29/16877602t1h39e7.jpg)
- Pärast Esimest maailmasõda sai lõosilma õitest langenud sõdurite mälestuse sümbol.
Vana saksa legend meelespealilledest on tragikoomiline: jalutanud rüütel oma südamedaamiga jõe kaldal ja kukkunud lilli noppides jõkke. Veel jõudnud ta visata kallimale lilled ja hüüda muinas-kõrgsaksa keeli: «Ära unusta mind mitte», siis vedanud rauast rüü ta vee alla.
Sellest ajast kannavad lõosilmad enamikus Euroopa keeltes meelespealillede nime. Romantilistel sajanditel oli meelespea armutruuduse sümboolika kohustuslik element. Veel praegugi võib 19. sajandi romaanide tolmuste köidete vahelt leida koltunud meelespeaõisikuid, mille lugu on vaat et salapärasem kui raamatu lehekülgedel trükitu.
Pärast Esimest maailmasõda sai lõosilma õitest langenud sõdurite mälestuse sümbol. Inglismaal jagatakse sageli matuselistele kadunukese mälestamiseks pakikesi aed-lõosilma seemnetega. Fašistlikul Saksamaal sai meelespeast ka vabamüürlaste konspiratiivne tunnuslill. Vabamüürlus ning vinkelraua ja sirkli, vabamüürlaste traditsioonilise sümboli kandmine oli keelatud. Väike meelespeaoksake revääril tundus mõnda aega ohutum.
Praegu on meelespealill maailmas laialt kasutusel Alzheimeri tõbe põdevate inimeste toetusorganisatsioonide märgina, lõosilma õit kujutav logo on ka Eesti Dementsuse Kompetentsikeskuse algatusel «Dementsuse sõbrad».