Maailma Energeetikanõukogu Eesti rahvuskomitee korraldas 17. jaanuaril Tallinnas Kultuurikatlas esindusliku konverentsi, mis käsitles energeetikasektori ülesandeid roheenergiale üleminekul. Konverents oli ühtlasi pühendatud Maailma Energeetikanõukogu lähenevale 100. aasta-päevale. 92 riiki ühendava organisatsiooni missioon on olnud edendada säästvat energiavarustust ja -kasutust kõigi inimeste suurimaks hüvanguks.

Kohal oli Maailma Energeetikanõukogu juhatuse esimees Michael Howard, kes pidas ettekande energiatrilemma tasakaalustamise ülemaailmsest keerukusest ning juhatas kaht arutlusringi. Üks neist oli pühendatud veeldatud gaasile (LNG) kui Vene torugaasi asendajale. Arutelus osalesid Latvenergo juhatuse esimees Mārtiņš Čakste, Alexela nõukogu esimees Marti Hääl ja Eesti Gaasi juhatuse esimees Margus Kaasik. Järgnev on ingliskeelse arutelu lühendatud eestikeelne kokkuvõte.

Michael Howard: Ameerika Ühendriikides on avastatud uusi gaasimaardlaid ja rõhk on tegelikult sellel, et eksportida nii palju kui võimalik. Rohkemate LNG-terminalide ehitamine võtab küll veel paar aastat, aga ma arvan, et Ameerikast saabub Euroopasse jätkuvalt gaasi. Kuid ma arvan ka, et nõudlus ületab ikka veel pakkumise, eriti kui vaadata Hiinat, kelle gaasivajadus võib varsti taastuda.

Mārtiņš Čakste: Põhimõtteliselt kõikjal, kus gaas peatati, tegi seda Venemaa lihtsalt sellepärast, et nad tahtsid, et Euroopa külmetaks talvel. Aga Vene gaasi tagasituleku risk on väga oluline ja ma arvan, et mõistlik maksustamine oleks lahendus. Poliitikud peavad selle kallal töötama, sest on selge, et on olemas Hiina turg ja Euroopa turg. Ja mingil hetkel tuleb Saksamaa jälle ning ütleb: «Hei, me peame olema konkurentsivõimelised!» Ja neil tekib kiusatus vaadata idapoolse odava energia poole.

Marti Hääl: Kui ma võiksin saata sõnumi poliitikakujundajatele: otsustage ära, kui maagaas on okei sillana taastuvenergiale ülemineku ajal, siis peaks energiapoliitika toetama 15-aastaste pikaajaliste lepingute sõlmimist ning majandus, ühiskond ja majapidamised võidaksid Euroopas miljardeid. Kui poliitika jääb selliseks, nagu see on, siis maksame jätkuvalt üle. Kokkuvõtteks võib öelda, et Euroopas ei ole kuigi lihtne sõlmida pikaajalisi lepinguid, sest riigi sekkumine energiaturgudel on liiga tugev ja ebakindlus on suur.

Margus Kaasik: Mulle meeldib mõelda, et LNG päästis Euroopa hädast. Kaotada umbes 40 protsenti tarnetest sellises suures piirkonnas nagu Euroopa, see ei ole väike asi. Kui mäletate, siis eelmise aasta suvel paljudes riikides üle Euroopa olid poliitikud hõivatud, et koostada määrusi gaasi kokkuhoiu kohta: kes kui palju peab kokku hoidma ja mis järjekorras tarbijaid välja lülitada, kes on esimene. Aga praegu probleemi ei ole. Kedagi pole sunnitud gaasitarbimist kärpima, pakkumine on hea ning ka hinnad on langenud enam-vähem talutavale tasemele.

Kommentaarid (2)
Copy