JUHTKIRI ⟩ Vene keele õpetamist koolides ei tohi kergekäeliselt vähendada

Päeva karikatuur. Foto: Urmas Nemvalts

• Läti kavatseb koolides piirata vene keele õpetamist.
• Vene keele õpetajate asendamine muu keele õpetajatega on keeruline.
• Eesti võiks olla Euroopas koht, kus osatakse nii vene kui ka ukraina keelt.

Läti ja Leedu eeskujul tuleks ka Eestis esitada küsimus, kas vene keele valdav positsioon üldhariduskoolides B-keelena on enesestmõistetav valik või leidub ka muid võimalusi. Vene keele õpetamise mahu vähendamise suhtes leiab nii poolt- kui ka vastuargumente.

Tänane Postimees kirjutab Läti kavatsusest jätta 2027. aastaks vene keel koolides valikuvõimalustest välja. Edaspidi peaks Läti koolides õpetatama Euroopa Liidu ametlikke keeli pluss muid keeli vastastikuse koostöölepingu põhjal. Vaevalt et Läti sõlmiks vastava lepingu niipea Venemaaga. Lätlaste mõtet on hakanud arendama ka leedulased, kelle seas on tekkinud samuti küsimus vene keele õpetamise otstarbekusest koolides.

Iseenesest pole vene keele positsioon Eesti koolides mingi uus arutlusteema. Seda on arutatud ajuti nii eraviisiliselt kui ka avalikkuses. Ent Venemaa agressioon Ukraina vastu on pannud mitmed vene kultuuri ja vene keelega seotud küsimused uue, võimsa luubi alla ja nii pole imestada, kui tuleks üle vaadata ka vene keele positsioon üldhariduskoolides.

Pole kahtlust, et ühest küljest on vene keele positsiooni küsimus seotud poliitikaga. See langeb samasse rühma küsimusega, kas võtta Vene kodanikelt ära valimisõigus kohalikel valimistel. Või missuguseid vene raamatuid lugeda, missuguseid vene filme vaadata ja missugust vene muusikat kuulata. Pluss mõistagi punamonumendid.

Eesti võiks olla Euroopas koht, kus osatakse nii vene kui ka ukraina keelt. Kaalugem seega rahulikult kõiki vene keelega seotud poolt- ja vastuargumente.

Ent keel ise pole kunagi süüdi. Lisaks tulevad praktilised küsimused ehk tõdemus, et kui inimene teeb plaane, siis jumal naerab. Igasuguse reformi jaoks on esmatähtis, et selle läbiviimiseks oleksid olemas inimesed. Lätis aga kaalutakse, kas vene keele asendamiseks mingite teiste keeltega on üleüldse piisavalt õpetajaid.

Sama probleem kummitab ka Eestit, seda nii üldiselt kui ka spetsiifiliselt keelte puhul. Eesti on saavutanud aastaid häid kohti PISA testides, ent sinna juurde on käinud pea alati tõdemus, et need tulemused on saavutatud tänu vanale õpetajakaadrile, kuid uusi pole naljalt kuskilt peale tulemas. Sama kehtib keelte puhul. Nii kirjutas Tallinna 21. kooli direktor Meelis Kond mõni päev tagasi Postimehes (PM 29.11), et praeguses staadiumis ei tule vene keele õpetajate asendamisest mingi muu keele õpetajatega midagi välja. «Muudatused hariduses ei saa toimuda viisil, et koolid, vaadake ise, kuidas hakkama saate. Muutusega peab kaasnema ka ressurss, sh õpetajad,» leidis Kond.

Vene keele oskus on seotud ka julgeolekuga. Arusaamine vene keelest on kindlasti lihtsustanud meie analüütikute ja luurajate tööd, kelle üheks tähtsaimaks ülesandeks on jälgida vene meediat. Uue põlvkonnaga, kes vene keelt ei oska, kaob see vajalik ressurss ja vene keele oskuse taastamine on kindlasti vaevalisem kui senise vene keele õpetamise jätkamine. Kuid sinna juurde tuleks kasutada Ukraina sõjapõgenikega avanenud võimalust ja asuda õppima ja õpetama ka ukraina keelt, sest on ilmne, et ukraina keele positsioon kasvab Euroopas seoses Ukraina sõjaga. Eesti võiks olla Euroopas koht, kus osatakse nii vene kui ka ukraina keelt. Kaalugem seega rahulikult kõiki vene keelega seotud poolt- ja vastuargumente.