Jüri Kotšinev ⟩ Halastamatu inventuur: Putin pole väärt kandma riigitegelase nime

Jüri Kotšinev Foto: Erakogu

Mida on käesolevaks ajaks saavutanud kurikuulus Venemaa president Vladimir Putin, kes alustas oma impeeriumi ülesehitamist 2000. aastal, kui ta sai esmakordselt Vene Föderatsiooni presidendiks, võtab kokku sõjaajaloolane ja kolumnist Jüri Kotšinev.

Sõda Ukraina vastu paistab Venemaale ja Putinile kaotatud olevat. Seega on paras aeg, kuni Putin veel oma presidenditoolil püsib, vaadata üle tema «saavutused» Venemaa riigijuhina ja võrrelda, mida ta on saavutanud ja mida mitte.

Putin on kahtlemata saavutanud endale kuuleka ja teda kartva administratsiooni ja riigiaparaadi ülesehitamise. Esimest korda Venemaa ajaloos on seal kõrgeim võim eriteenistustel. Võib ju väita, et näiteks Ivan IV (1530–1584) ajal valitses Venemaad omaaegne eriteenistus opritšnikute näol, kuid tegelikult valitses tsaar Ivan oma opritšnikuid, mitte nemad teda. Need opritšnikud, kes talle hambaid näitasid, jäid kohe ilma hammasteta ja sageli eluta. Samamoodi võib väita, et Peeter I (1672–1725) tugines enda loodud «uut tüüpi» armeele ning salateenistusele, mida juhtis krahv (alates 1724. aastast) Pjotr Andrejevitš Tolstoi, Preobraženski prikaasi ja Salakantselei juht. Võim kuulus Peeter I-le ja ei kellelegi muule. Nõukogude ajastul allus eriteenistus alati parteile ja selle peasekretärile. Alates Putini võimuletulekust moodustas tema võimuaparaadi ja administratsiooni seltskond tema endistest KGB teenistuskaaslastest.