Juhtkiri ⟩ Türgi mängib mitmepalgelist geopoliitilist mängu (3)
9. juuni 2022, 22:02
- Türgi ja Venemaa peavad Ukraina selja taga kõnelusi
- Venemaad ei saa läbirääkimistel usaldada
- NATO ühtsus on Eestile tähtis
Ukraina sõjas tahab Türgi istuda korraga mitme tooli peal.
NATO liige Türgi istub Ukraina sõjas korraga mitmel toolil, mis kahjustab NATO ühtsust. See pole aga Eesti huvides.
Sel nädalal on Türgi ja Venemaa pidanud Ukraina selja taga läbirääkimisi, loomaks turvalist merekoridori Ukraina vilja väljaveoks. Seni pole läbirääkimised mingit tulemust andnud ja ukrainlased kardavad, et Venemaa võib neid koridore kasutada Ukraina ründamiseks. On muidugi omaette küsimus, kuidas saab konfliktis usaldada Moskvat, kes on ise alustanud Ukraina vastu sõda ja takistanud riigil vilja välja vedamast. Läbirääkimistesse on segatud ka ÜRO, mille peasekretär António Guterres on vihjanud nende sisu delikaatsusele.
Türgi mängib mängu mitmel käel. Türgi on toetanud ka Ukrainat, tarnides neile muu hulgas droone Bayraktar TB2, mis on põhjustanud suurt häda Vene tankidele. Meenutagem, et neidsamu droone tarnis Türgi Armeenia-Aserbaidžaani sõjas Aserbaidžaanile ja need andsid oma panuse aserite võidule. Armeenia on aga teatavasti olnud Venemaa mõjusfääris. Seega heitis Türgi kinda Kaukaasias ka Venemaale.
Meenutagem, et Süüria Idlibi provintsis sõlmisid Venemaa ja Türgi vaherahu ehk samasuguse mustriga on tegemist ka praegu, kui Ankara ja Moskva üritavad kokku leppida kolmanda osalise arvelt.
Ka Süüria konfliktis mängis Türgi mitmepalgelist mängu, lähtudes vaid omaenda huvidest. Olles NATO liige ja seega ka justkui USA liitlane, ei vaadanud Türgi hea pilguga sellele, et ameeriklased toetasid kurde. Meenutagem, et Süüria Idlibi provintsis sõlmisid Venemaa ja Türgi vaherahu ehk samasuguse mustriga on tegemist ka praegu, kui Ankara ja Moskva üritavad kokku leppida kolmanda osalise arvelt. Nüüdki tahab Türgi kindlustada kasvõi osaliselt oma võimu Mustal merel, mis muidu läheks üha enam Venemaa mõju alla.
Olles küll NATO liige, tahab Türgi hoida ka suhteid Moskvaga. Türgi on ostnud Venemaalt raketisüsteemi S-400 ja see tehing jättis Ankara ilma ameeriklaste hävitajaist F-35. Seda on peetud ka põhipõhjuseks, miks Türgi president Recep Tayyip Erdoğan blokeerib praegu Soome ja Rootsi NATOsse astumist. Tema viimane nõudmine oli, et Soome ja Rootsi sekkuksid oma rahvusringhäälingu tegevusse, sest nood olevat Türgi presidendi järel lasknud eetrisse intervjuu terroristiga.
Ajalooliselt on Türgi asunud geopoliitiliselt võtmekohas ja on seda muidugi praegugi. Geopoliitikale on lisandunud üha suurenev autoritaarsus, mis teeb NATO-le Türgiga suhtlemise keeruliseks. Juuni lõpus peetakse NATO tippkohtumine ja on selge, et kui Türgi vastuseisu Soome ja Rootsi liikmesusele ei murta, jääb Soome ja Rootsi NATOsse astumine venima. Samamoodi peaks alliansis tekitama küsimusi Türgi roll Ukraina sõjas. Teisest küljest peab NATO Türgi muresid kuulama, on riik ju Ukraina sõjas n-ö eesliinil ja Ankara otsustest sõltub palju. Ei saa eitada ka seda, et terrorism on Türgis olemas ja riik on terroristide käe läbi palju kannatanud.
Muu hulgas sõltub Türgist NATO ühtsus, see on aga Eesti esmane huvi. Türgi on blokeerinud ka Baltimaade kaitseplaanide vastuvõtmise NATOs, meie huvides on, et Türgiga jõutaks kokkuleppele, sest muidu võib Türgi blokeerida näiteks ka NATO idatiiva edasise tugevdamise. NATO tippkohtumisest tõotab kujuneda keeruline närvide mäng. Samal ajal seisab Ukraina vili.