ARVAMUS ⟩ Olle Koop: mida maailm sellest sõjast õppida võiks?

Olle Koop. Foto: Peeter Langovits/scanpix

Alustuseks pean nentima, et kriisi lõpust on asi veel kaugel. Karta võib veel väga ootamatuid ning traagilisi arenguid. Aga oletame meelerahu huvides, et mingi aja jooksul saadakse olukord kontrolli alla.

Vaataks korra otsa kõigi inimeste õiglustundele. Mulle tundub, et tegemist on selgelt Teise maailmasõja jätkuga. Mitte sellepärast, et see oleks uuesti alanud, vaid sellepärast, et tegelikult suure osa maailma jaoks oli Teine maailmasõda lõpetamata. Kui Hitler ja tema kuritegelik seltskond leidis karistuse ja mõisteti totaalselt hukka, siis ülejäänud sõjakuriteod, võitjate poole sõjakuriteod, jäid aga uurimata, maeti «rahu(!) huvides» maha ning unustati ära. Sellise teguviisi tõttu jäid karistamata Stalini ja Punaarmee kuriteod, ning see oli neile justkui indulgentsiks ja kinnituseks, et kui võidad, ei ole vahet, mis sa enne sõda või sõja käigus teed.

Selle jõhkraid tulemusi näeme me aga nüüd. Kogu Putini režiim on üles ehitatud revanšismile, «fašistide» tapmisele ning õigustusele, et Vene rahvas päästis ju maailma. Keda päästis, keda mitte, aga on tõsi, et vene rahvas kandis Teises maailmasõjas üüratuid kaotusi. Kuid seda mitte sellepärast, et vene rahvas oleks hirmsasti soovinud Stalini nimel surra (kindlasti oli mõni selline ka), vaid sellepärast, et Stalinile polnud, nagu ka Putinile polnud, ühelgi inimelul võimueesmärkide elluviimisel mitte mingit tähtsust. Kui Vene armee sõtta saadeti, siis Vene sõdur teadis: ta kas hüppab vaenlase tule alla ning võibolla jääb ellu või põgeneb, ja tapetakse kohe tema enda selja taha paigutatud NKVD karistussalga poolt.