Hirmul on suured silmad ja ärevatel aegadel võivad ähvardavalt mõjuda ka liitlaste avaldused, mille tausta me ei mõista.
Postimees palus kaheksal välispoliitika eksperdil kujutleda end mõne liitlas- või naaberriigi juhiks ja vaadata praegu küdevat Euroopa julgeolekukriisi eestlase jaoks võõra pilguga.
Martin Hurt: Rootsi riik ja rahvas on valmis panustama
Rootsi Kuningriigi riigilipp.Foto: Postimees
Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse teadur Martin Hurt.Foto: Eero Vabamägi
Prioriteedid: 1) rahvusvahelise julgeoleku tagamine läbi ÜRO, OSCE ja Euroopa Liidu ning tiheda koostöö NATO-ga; 2) totaalkaitsel ja neutraliteedil põhinev riigikaitse.
Mis on Rootsi jaoks kaalul: Vabadus tagajärgi kartmata valida liitlassuhteid.
Mida Eestil tasub tähele panna: Esiteks, Rootsi on oma kaitsevalmiduse teemades märksa otsekohesem, kui eeldame. Võrreldes Eestiga räägitakse avalikumalt sellest, et riik võib varsti sõtta sattuda ning et selleks peab nii riik kui ka rahvas, st iga kodanik panustama. Viimase riigikaitse arengukava järgi on planeerimise lähtealuseks eeldus, et riik peab olema suuteline toime tulema kolm kuud kestvas julgeolekukriisis, mis hõlmab Euroopat ja lähiümbrust ning mille jooksul võib ühiskonna tavapärane toimimine olla halvatud ja riigi territooriumil toimuda kõrge intensiivsusega lahingutegevus. Riik on kodanikele aktiivselt kommunikeerinud, et nad peavad olema suutelised hakkama saama 72 tundi ilma vee, elektri ja soojuseta. Teiseks, Rootsi parlamendis on hetkel ülekaalus need erakonnad, kes leiavad, et NATOga tuleb liituda või vähemalt kaaluda liitumist.
Rootsi peaminister Magdalena Andersson.Foto: Pontus Lundahl/TT/EPA/Scanpix
Rootsi meedia käimasolevast kriisist: Teema on meedias nähtav ja seejuures on oluline, et kaitseminister ja kaitsevägi tegutsevad inforuumis väga aktiivselt. Meediat jälgiv rahvas saab iga päev lugeda, kuidas Venemaa oma vägesid liigutab, läänele nõudmisi esitab ja kuidas Rootsi oma kaitsevalmidust suurendab.
