• Prantsusmaa sisepoliitika ohustab eesistumist
  • Eesti huvides on tugev Euroopa Liit
  • USA peab jääma praeguses kriisis Euroopale toeks
Urmas Nemvalts joonistab FOTO: Urmas Nemvalts FOTO: Urmas Nemvalts

Prantsusmaa Euroopa Liidu eesistumise sattumine samale ajale riigis peetavate presidendi- ja parlamendivalimistega ei ole kindlasti Eesti huvides, sest Prantsusmaa sisepoliitiline kähmlus kipub varjutama Euroopa Liidu kui terviku arengut.

Tavaliselt ei lange Euroopa Liidu eesistumised samale ajale eesistuja valimistega. Ent pildi lõi segamini Ühendkuningriigi kavandatud lahkumine EList, mis muutis rotatsiooni. Esimesena saigi segadust maitsta Eesti, kes pidi eesistumise üle võtma varem, 2017. aasta teises pooles. Ka siis peeti Eestis kohalikud valimised.

Nüüd on eesistumise rotatsioonist tekkinud segadus jõudnud aga suuremale skaalale, Prantsusmaale, ja sisepoliitiline võitlus andis end tunda kohe aasta alguses, kui Pariisi Eiffeli torn ja Triumfikaar jõudsid olla paar päeva Euroopa Liidu sümboolikaga ehitud. See tekitas suurt kriitikat Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroni vastaskandidaatidelt Marine Le Penilt, Éric Zemmourilt, Valerie Pécresse’ilt ja Jean-Luc Mélenchonilt.

Suure tõenäosusega hakkame järgneva poolaasta vältel nägema samasugust kriitikat edaspidigi. Macron peab olema Euroopa Liidu neutraalne juht ja pakkuma välja positiivse programmi Euroopa Liidu edasiminekuks. Kuid et samal ajal peetakse Prantsusmaal nii presidendi- kui ka parlamendivalimised, võivad Macroni oponendid mängida halba eurooplast ja loopida talle kaikaid kodaraisse ka Euroopa tasandil. Euroopa Liidu mõõde on saanud Prantsusmaa sisepoliitika osaks tugevamalt kui kunagi varem.

Samas vajab Euroopa Liit tugevat juhti. Saksamaa alles toibub kantslerivahetusest ja ehkki esialgsed märgid Pariisi-Berliini koostööst on lubavad, on raske teha kaugeleulatuvaid järeldusi. Oma sisepoliitilise olukorra tõttu ei saa Macron anda pikki lubadusi, mis teebki Euroopa Liidu arengu keeruliseks.

Prantsusmaa eesistumise kava üks nurgakive on suveräänsem Euroopa, seda aga ajal, mil on selge, et ilma USA toetuseta pole võimalik Euroopal Ukrainat toetada.

5

Ehkki vajadus toimiva Euroopa Liidu järele on väga suur. Seda just praegu, mil Moskva ja Washington domineerivad rahvusvahelisel areenil, pidades silmas just sel nädalal algavaid kõnelusi Venemaa esitatud ultimaatumite üle.

Ühtlasi ei tohiks Euroopa Liidu areng kasvada lahku Ameerika Ühendriikidest, missugust arengut osa Prantsuse eliidist kindlasti näeb võimalikuna. Prantsusmaa eesistumise kava üks nurgakive on suveräänsem Euroopa, seda aga ajal, mil on selge, et ilma USA toetuseta pole võimalik Euroopal Ukrainat toetada. On ilmne, et eesistumise kava on koostatud varem ja kooskõlastatud mitme instantsi vahel, aga selle väljatulek sellisel kujul sattus ikkagi halvale ajale.

Eestist vaadates on eesistumise kavas veel küsitavusi. Kui Aafrika alapeatükk on pühendatud ainult Mustale Mandrile ja küllalt pikk, siis Venemaa, Hiina ja Türgi on pandud kokku ja palju lühema tekstiga. Aafrikast tulev ränne ja Prantsusmaa koloniaalminevik teevad sellise rõhuasetuse arusaadavamaks, aga kas ka Ida-Euroopale?

Eesti välis- ja julgeolekupoliitilistele huvidele on alati olnud oluline rahvusvaheliste organisatsioonide tugevus. Jääb näha, kuidas Macron suudab Euroopa Liitu koos hoida. Üks selline eeldus on ka tema võit presidendivalimistel, ent muidugi otsustab selle Prantsuse rahvas.