Viroloog Irja Lutsar. FOTO: Madis Veltman

Inimkond on viiruste ja bakteritega koos elanud kogu oma eksistentsi jooksul. Infektsioonhaiguste põhjustatud raskete tagajärgede vältimisel on kõige efektiivsem meetod ennetamine. Testimine ja ravi on muidugi olulised, kuid pole kunagi paremad ennetamisest. Kõik praegu kasutusel olevad vaktsiinid on näidanud, et on väga tõhusad raske haiguse ja surmade ärahoidmisel, kirjutab viroloogiaprofessor Irja Lutsar. 

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Ainuüksi Eestis on sellel sügisel prof Krista Fischeri hinnangul vaktsineerimine vältinud ligikaudu 600 surma. Samas kergemad nakatumised võivad esineda ka vaktsineeritutel. See pole pettumus ega üllatav, kuna vaktsiinid töötati välja ennekõike vältimaks surma ja rasket haigestumist. Kõigil vaktsiinidel, sealhulgas ka Covid-19 vaktsiinidel on kõrvalnähud, 99 protsenti neist on kerged ja mööduvad mõne päevaga. Tõsised kõrvalnähud on üliharvad, need on praeguseks teada ning enamasti välditavad või ravitavad. Kõigile kasutusel olevatele vaktsiinidele on Euroopa ravimiamet andnud ajutise müügiloa, kuna vaktsiinidest saadav kasu on suurem kui kahju.

Ken-Marti Vaher viitab VAERSi süsteemis registreeritud rohketele surmadele Covid-19 vaktsiinide tagajärjel. Ilmselt on autor teadlik, et tegemist on spontaanse teavitamise süsteemiga, milles võib olla nii ala- kui ka üleraporteerimist. Ei vaktsiinide kliinilistest uuringutest ega ka edaspidistest päriselu andmetest pole välja tulnud, et koroonaviiruse vaktsiinid suurendaksid suremust. Ameerika Ühendriikide teadlased näitasid hoopis vastupidist: Covid-19 ennetamiseks kasutusel olevate mRNA vaktsiinide korral, kui võrreldi vaktsineerituid mittevaktsineeritutega, leiti, et kõigis vanuserühmades (v.a 12–17-aastastel) oli suremus vaktsineeritute hulgas oluliselt madalam. Seega ei pea väide vaktsineerimise rasketest tagajärgedest vett.

Ka mina ei poolda kohustuslikku vaktsineerimist, välja arvatud teatud töökohtadel, kus ohtliku nakkushaiguse põdemine võib saatuslikuks saada teistele inimestele (näiteks meditsiiniasutustes, kus on palju vähenenud immuunsusega inimesi) või kui inimene töötab ühiskonnale hädavajalikul ja raskesti asendataval töökohal. Meie kõigi ülesanne on elanikkonnale selgitada vaktsiinide kasulikkust ning aidata leevendada inimeste hirmu.

Ken-Marti Vaher väidab, et igaühel on õigus otsustada oma tervise üle ja otsused peavad olema kaalutletud. Viimasest saan mina aru, et sellise otsusega ei tohiks seada ohtu teiste inimeste tervist. Igaühel meist on õigustatud ootus saada õigel ajal parimat meditsiiniabi. Kaalutletud otsus on ka see, et iga ühiskonna liige teeb kõik vältimaks nakkushaigusi, säästes sellega nii enda kui ka kaaskodanike tervist ja elu.

Me oleme korduvalt näinud nii Eestis kui ka rahvusvaheliselt, et Covid-19 on kiiresti leviv haigus ja võib olla ka väga raske kuluga, vajades hingamise toetamist kas hapnikravi või hingamise abistamise toel. Niisuguste haigete ravi kodustes tingimustes pole võimalik ja eluohtliku seisundi tõttu hospitaliseeritakse nad eelisjärjekorras. Selle tulemusena lükatakse edasi teiste haigete kaua oodatud plaaniline ravi ja seatakse ohtu erakorraline ravi. Lisaks tekitab kiiresti kasvav haigete hulk personalipuudust, mis omakorda halvendab ravi kvaliteeti. Seega ei saa kaalutletud otsus olla ühekülgne ja lähtuda vaid üksikisiku seisukohast.