KESKKOND ⟩ Anneli Palo: kas tuleviku majandatud mets on tänasega samaväärne?

Anneli Palo Foto: Andres Tennus

Täna raiutakse metsi, mille kujunemine algas sadu aastaid tagasi. Mõni Lohusuu rannamänd võib kõnelda Põhjasõjast, Alutaguse metsast leiab Eesti Vabariigist kaks ja pool korda vanemaid kuusikuid. Paarkümmend aastat tagasi jagus ka teede ja asulate ümbrusse 120–180-aastaseid puistusid, mida ei kiirustatud uuendama. Kände oli näha küll, kuid need hea tervisega vanad metsad olid metskondade uhkus.

Ükskõik mis nurga alt vaadata, seisneb praegune metsanduskonflikt KAH-aladel ainult metsatöödelt saadavas tulus. Mida suuremat ala ühtmoodi majandada, seda madalam on töö omahind. Kuigi niimoodi on võimalik kasvatada uued puud, kaob maastikust ära mets. Praegused töövõtted – minu keel ja meel tõrguvad neid nimetamast metsanduslikeks võteteks või metsahooldustöödeks – ei kasvata enam kunagi tagasi samasugust metsa, nagu oli raiesse läinud alal.