MAJANDUSELU ⟩ Majanduskasv on parim rohi võlakoorma vastu

Laenuintresside liikumine sõltub suuresti sellest, mida võtab ette Euroopa Keskpank. Pildil Euroopa Keskpanga peakorter Eurotower Frankfurdis. Foto: Hannah Maher / Euroopa Keskpank

Euroopa Liidu riikide rahaasjade ohjamiseks on juba üle kahe aastakümne jõus stabiilsuse ja kasvu pakt, mis näeb ette reeglid, kuidas mõõta seda, kas liikmesriigi eelarvepoliitika on kesk­pikas vaates jätkusuutlik. Pakt näeb ka ette meetmeid, kuidas reeglitest kõrvalekaldujat karistada. Kogu asja muutis muidugi omajagu naeruväärseks tõsiasi, et Saksamaa, kelle survel pakt omal ajal suuresti sõlmiti, asus seda ise kohe rikkuma. Nii tuli peagi reegleid leevendada.

2020. aasta seisuga oli ­liikmesriike, kelle võlakoorem jäi alla pakti poolt ettenähtud 60 protsendi sisemajanduse kogutoodangust (SKT), kokku 14 ehk napilt üle poole ühendusse kuuluvatest maadest. Tänavuse aasta lõpu seisuga saab neid olema veel vähem – kolmel riigil jäi see vaid veidi alla nõutud piiri ja eelarved on kõigil tänavu mõistagi korralikult punases.