JUHTKIRI ⟩ Koroonaaja riigieksam (1)

Postimees
Copy
Päeva karikatuur
Päeva karikatuur Foto: Urmas Nemvalts
  • Koolide pingerida jälgitakse igal aastal pingsalt
  • Riigieksamite tulemused pole koroonaajaga muutunud
  • Pingerida ei näita, millised koolid annavad parimat haridust

Eestlased on hariduse usku rahvas ja edasipüüdlik rahvas samuti. Seetõttu hekseldatakse koolide riigieksamitulemuste edetabelid igal aastal suure põhjalikkusega läbi. Sel aastal tõstab huvi ka see, kuidas pandeemia ja distantsõpe on eksamihindeid mõjutanud.

Üldpilt näitab, et keskmised tulemused ei ole varasemate aastatega võrreldes oluliselt muutunud. Selle üle on võibolla veidi ennatlik rõõmustada, sest varasemal ajal on riigieksamid olnud kohustuslikud, kuid pandeemia tõttu on need praegu vabatahtlikud.

Kuigi riigieksam on traditsiooniliselt kohustuslik, saab läbi ka siis, kui tulemuseks on vaid üks punkt. Võib arvata, et eksamist loobusid sel aastal põhiliselt noored, kes ei soovinud minna ülikooli. Samuti need, kellele distantsõpe ei sobinud. Seega, kui kõigil oleks olnud kohustus riigieksam sooritada, näinuksime üsna suure tõenäosusega madalamaid keskmisi tulemusi kui koroonaeelsetel aastatel.

Arvestada tuleb ka seda, et koroona pole veel lõppenud ja järgmise aasta lõpetajad on peaaegu kogu oma gümnaasiumiaja pidanud õppima pandeemia tingimustes. Kuigi pingeread krahhi ei näidanud, ei tohiks mööda vaadata loobujaist. Erilist tähelepanu tuleb pöörata nende õpilaste toetamisele, kellel kipub õppimine pandeemia tingimustes kannatama.

Koolide järjestus pingereas oli üsna ootuspärane, tipus troonisid traditsiooniliselt eliitkoolid, kelle omavaheline järjestus aastate lõikes ikka veidi vaheldub. Samas tuleks arvestada, et pingerida ei näita päris kindlasti seda, millised koolid annavad paremat haridust.

Mõistlik võistlus tulemuse nimel on hea motivaator, kuid see ei tohi hakata tapma rõõmu õppimisest endast. Erilist tähelepanu tuleb pöörata neile, kel õppimine pandeemia tõttu kannatab.

Paljud teadusuuringud on aastakümnete jooksul kinnitanud, et umbes 80 protsenti õpilaste soorituse erinevusest on selgitatav õpilase enda, tema kodu ja perekonna mõjuga ning ülejäänud 20 protsenti koolidevahelise erinevuse, nn kooli lisandväärtusega.

Koolide lisandväärtust mõõdeti mõni aasta tagasi ka Eestis. Tulemused näitasid, et umbes kaks kolmandikku koolidest andis üsna ühtlaselt ühesuguse tasemega haridust. Kuuendik koole olid keskmisest veidi paremad ja kuuendik keskmisest nõrgemad.

Tähelepanuväärne on ka see, et koolide lisandväärtuse pingerida ei langenud sugugi kokku eksamitulemuste üldise pingereaga. Võis juhtuda, et eksamitulemuste pingerea tipus olev kool andis õpilaste tulemustele üsna keskpärase lisandväärtuse.

Erinevuse põhjus on selles, et riigieksamite pingerea tipus olevate koolide maine võimaldab neil valida kõige võimekamad ja motiveeritumad kandidaadid. Ja et nendesse koolidesse satub valiku tulemusel üsna ühtlaselt edasipüüdlik ja õpihimuline seltskond, on seal ka parem töö-õhkkond ja vähem segajaid. Keskpärastel või ääremaade koolidel tuleb aga leppida nendega, kes jäävad üle. Suur osa eksamitulemuste pingereast kajastabki maine ja tõmbekeskuse mõju õpilaste valimisel.

Seda rõõmsamad võivad tulemuste üle olla need koolid, mille asukoht ja maine ei ole andnud neile konkurentsieelist, aga tulemused näitavad ometi keskmisest tublimat sooritust. Mõistlik võistlus tulemuse nimel on hea motivaator, kuid see ei tohi hakata tapma rõõmu õppimisest endast.

Kommentaarid (1)
Copy
Tagasi üles