Jakob Kübarsepp. FOTO: JAANUS LENSMENT/POSTIMEES

Oma arenguvisioonides soovivad Eesti ülikoolid olla võrdväärsed Euroopa juhtivate ülikoolidega. Lähimad eeskujud võetakse tavaliselt Põhjamaade ülikoolide hulgast. Kui kõrghariduse, samuti teadus- ja arendustegevuse rahastamine ei pea sammu meile eeskujuks olevate riikidega, siis Eesti ja meie ülikoolid seatud eesmärkideni kindlasti ei jõua, kirjutab Eesti teaduste akadeemia informaatika- ja tehnikateaduste osakonna juhataja Jakob Kübarsepp. 

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Üks olulisemaid tegureid ühiskonna ja majanduse arengutaseme ning jätksuutlikkuse tagamisel on inimkapitali kvaliteet, mida aitab kasvatada haridus. Mida kõrgem on riigi elanike haridustase, seda paremad on väljavaated olla edukas rahvusvahelises konkurentsis. Samuti on hästi teada, et kõrgharidusega inimestel on reeglina parem vaimne ja füüsiline tervis, pikem eluiga ja nende seas on vähem kurjategijaid.

Eesti on teaduse, tehnoloogia ja innovatsiooni eesliini poole liikuv riik, mis võtab pikaajaliseks eeskujuks paljudes valdkondades tulemuslikke Põhjamaid (majandusarengu töögrupi raport, 2016). Laiemalt on tuntud ülikoolide edetabelid.

Vähem teatakse riikide haridussüsteemide või kõrgharidussüsteemide omi. Edetabelite «Education Rankings by Country 2021» ja «Best Education System in the World: Top 20 countries» andmetel kuuluvad kõikide Põhjamaade haridussüsteemid 20 maailma parima hulka. Veelgi paremini positsioneeruvad need maad kõrgharidussüsteemi edetabelis «U21 Ranking of National Higher Education Systems», milles kõik Põhjamaad on esikümnes. Seepärast ei üllata, et Rootsi, Taani, Norra ja Soome positsioneeruvad järjekindlalt parima ca 10 protsendi riikide hulka globaalse konkurentsivõime indeksiga