Valitsuse poolametlik päevaleht Uus Eesti on võidupüha esikülje kujunduse tellinud Karl Jürgensilt, tubakavabriku Astoria kunstnikult. Jürgens on esikülje vorminud plakatlikuks defileeks, mis piltlikustab hästi võidupüha läbiplaneeritud üldrahvalikku kultuslikkust. FOTO: Tartu Ülikooli raamatukogu

Eesti keeles kirjutavad ajalehed on juba kakssada aastat kajastanud elu kogu tema mitmekülgsuses ja teinud seda erinevate valitsuste all. Sellest, kuidas nägid nägid välja argipäevad, pidupäevad ja suursündmused eesti ajalehtede esikülgedel aastatel 1821–2021, kirjutab ajakirjanduse uurija Roosmarii Kurvits.

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Öeldakse, et ei ole midagi igavamat ja tarbetumat kui eilne ajaleht. Aga kui ajaleht on tunamullune või eelmisest sajandist, siis muutub asi vastupidiseks. Aeg õilistab. See, mis oli ilmumise ajal rutiinne ja märkamatu, saab kõnekaks ja huvitavaks. Ja kui lehti on palju, tekivad paralleelid ja võrdlusvõimalused.

Kahesaja aasta jooksul on eestikeelse ajalehe esikülg kardinaalselt muutunud. Esialgu oli see justkui ilma kaanteta ja pooleli oleva raamatu algus. Näiteks Otto Wilhelm Masing kirjutas 1820. aastatel oma Marahwa Näddala-Lehte suurte portsudena, lehenumbrisse läks just nii palju, kui kaheksale pisiküljele ära mahtus, ja esiküljele võis sattuda ka loo keskpaik, kui lugu eelmises numbris pooleli oli jäänud.