Andi Hektor: tähelepanu, valmis olla, tuumaenergia! (1)

Andi Hektor
, kolumnist
Copy
Andi Hektor
Andi Hektor Foto: Erakogu

Energeetikas on põnevad ajad. Kui alles lugesime ärevusega koroonaarve, siis nüüd ootame hinge kinni hoides elektribörsi hinnarekordeid. Elektronide voolamine on teemaks poliitkoridorides, ettevõtjate kogunemistel, süldilauas sugulastega… Sõltumatud allikad kinnitasid, et isegi naised saunas räägivad sellest, kirjutab kolumnist Andi Hektor. 

Väga hea, et räägivad. Energeetika vajab pikka – aastakümnetepikkust – plaani. Kahjuks ristub see sageli poliitikute ja ettevõtjate sooviga lõigata lühiajalist profiiti. Võtame näite Saksamaa poliitikast. Ühe valitsuskoalitsiooni loomise nimel otsustati kiirkorras sulgeda kõik sealsed tuumajaamad. Eksperdile oli selge, et roheenergeetika ei suuda nii kiirelt tuumaenergiat asendada, asemele astub hoopis «karvane» Vene gaas.

Aastaid on Eesti eksperdid rääkinud, et meie elekter on odav tänu Norra hüdroenergiale, Soome-Rootsi tuumaenergiale ja Venemaa elektrivõrgu balansseerivale mõjule. Meie CO2-intensiivse põlvekivielektri hind on ülisõltuv CO2 kvoodihinnast ELis.

Sel aastal oleme aga naksti olukorras, kus Norra hüdroenergia hakkab voolama otse Saksamaa ja Suurbritannia turule. CO2 kvoodihinnad on laes. Balti võrgud ühendatakse varsti lahti Vene elektrivõrgust.

Kuidas oleme probleemiks valmistunud? Ehitades ühe tagavarajaama ja mõned lisaühendused naaberriikidega, kes vaevlevad sarnases elektripuuduses? Meie kohaliku CO2-vaba elektritootmise kasv on viimase kuue-seitsme aasta jooksul olnud marginaalne. Khmm-khmm, spetsialistide arvutuste järgi peaks aga meie elektritootmine olema aastal 2050 kaks-kolm korda suurem kui praegu, kui tahame CO2 emissiooni kogu energeetikas nullilähedaseks viia!

Kommentaarid (1)
Copy
Tagasi üles