Täna läheb paljuvaieldud kõrgharidusreform parlamendi täiskogus lõpphääletusele. Riigikogu kultuurikomisjoni esimees Urmas Klaas (Reformierakond) on veendunud, et sünnib väga hea otsus.
Urmas Klaas: kvaliteedireform kõrghariduses tagab tööturul paremad palgad
9. veebruar 2012, 11:10
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Oleme kõrgharidusreformi eesmärkidena rõhutanud kolme: kõrghariduse kvaliteedi tõusu, paremat juurdepääsu kõrgharidusele ja kõrgkoolilõpetajate suuremat läbilöögivõimet tööturul.
Kvaliteetne haridus on hea töökoha ja korraliku palga aluseks – selle reformiga soovime kasvatada Eesti ühiskondlikku ja majanduslikku rikkust. Ülikooliseaduse ja rakenduskõrgkooliseaduse eelnõuga oleme riigikogus töötanud septembrist alates. Kaasasime seadusloomesse kõik osalised ning arvestasime komisjonis suurt osa tehtud muudatusettepanekutest.
Pika ja põhjaliku ettevalmistustöö järel saan täna, kui kõrgharidusreform läheb riigikogus lõpphääletusele, öelda, et reformile püstitatud eesmärgid saavad üsna hästi täidetud.
Hästi motiveeritud ja akadeemiliselt võimekas, õppekava täitev tudeng saab tulevikus kõrghariduse maksumaksja kulul. See tähendab, et edaspidi ei ole enam riigieelarvelisi ja riigieelarveväliseid kohti. Õppekulude kandmine või sellest vabastamine on seotud otseselt üliõpilase enda panusega. Tudengite soovidele oleme seadust ette valmistades kõigist huvigruppidest ka kõige rohkem vastu tulnud.
Eelnõu esialgse versiooni järgi pidi iga õppekulude hüvitamist taotlev täiskoormusega õppiv tudeng koguma igas semestris 30 ainepunkti. Tudengitele vastu tulles sai seadusesse kompromissettepanek, mille järgi on tudengil võimalik eksameid teha ja ainepunkte koguda paindlikumalt, see tähendab kumulatiivselt semestrite lõikes. Tähtis on eksami soorituse kvaliteet, mitte kvantiteet. See tähendab, et tudeng võib ühel semestril koguda rohkem ja selle võrra järgmisel semestril vähem ainepunkte.
Suur arutelu oli selle üle, kus peab asuma piir, kust maalt saab õppida maksumaksja tasutaval õppekohal. See jäi 30 ainepunkti juurde, et motiveerida üliõpilast lõpetama stuudium nominaalaja vältel. Kindlasti suurendab see tudengi nõudlikkust nii enda kui ka oma õppejõu ja ülikooli suhtes.
Tõsi, siin on mängumaad ka ülikoolidel. Nende otsustada on, mis ulatuses nad kogumata ainepunktide eest õppekulude hüvitamist nõuavad. Oluline on tähele panna, et parlamendi otsuse järgi tohib ülikool täiskoormusega õppivalt tudengilt nõuda õppekulude hüvitamist kogumata jäänud ainepunktide eest. Kui tudeng kogub näiteks 30 ainepunkti asemel semestris 28, siis on ülikoolidel õigus, aga mitte kohustus nõuda tudengilt kogumata jäänud punktide eest tasu.
Tudeng, kes kohe alguses deklareerib, et ta õpib osalise koormusega ehk valib ülikoolis õppimisel rahulikuma tempo, maksab oma õpingute eest ise. Kuid ka tema peab ülikooli astumiseks täitma üldised vastuvõtutingimused. Muudatus on see, et kõrgkooli sisseastumiseks sätestab eelnõu üldnormina lävendipõhise vastuvõtu, lävendi kehtestavad ülikoolid. Ülikoolil on võimalik korraldada ka akadeemilisi vestlusi ja sisseastumiseksameid, kui see on põhjendatud, võib ülikooli nõukogu kehtestada vastuvõtu ülempiiri.
Tuline arutelu käis ka õppetöös osalemise üle akadeemilise puhkuse ajal. Eelnõu algvariant ei lubanud akadeemilise puhkuse ajal ei loenguid kuulata ega ka eksameid-arvestusi sooritada.
Pidasime ka siin mõttekaks olla paindlikum ning lubada akadeemilise puhkuse ajal õppetöös osaleda ja loenguid kuulata, kuid eksameid saab sooritada siiski õppetöö korralisel ajal. Erand on tehtud üliõpilasele, kel on keskmine, raske või sügav puue ning kes on alla kolmeaastase lapse või puudega lapse vanem või eestkostja. Samuti laieneb see tudengitele, kes on akadeemilisel puhkusel seoses kaitseväeteenistusega.
On väga oluline, et kõrgharidusreformiga saab kinnitust põhimõte, et eraraha kõrgharidusest ei tõrjuta. Arvestades senist tava, kus maailma ülikoolid pingutavad ettevõtete ja eraisikute finantstoe nimel, oleks see arusaamatu olnud.
Ettevõtetel ja eraisikutel jääb õigus taotleda õppekava avamist ja õppekohtade loomist. Siit tekib tihedam side tööturuga, mis tähendab, et kõrgkoolidel on võimalik kiiremini reageerida tööturu vajadustele. Näiteks kui hüpoteetiline AS Eesti Tuumajaam vajab kiiresti 30 tuumainseneri, siis on ettevõttel võimalik sellise õppekava avamist ja õppetöö korraldamist finantseerida. Vastuvõtt nendele kohtadele käib ikka vastuvõtutingimuste järgi, mis tähendab, et kedagi ülikooli nii-öelda sisse osta ei saa.
Reformierakonna seisukoht oli, et erakõrgkoole koheldaks tulevikus võrdselt avalik-õiguslikega. Jõustuva seadusega antakse neile võimalus taotleda tegevustoetust kas kõigile erakoolis õpetatavatele õppekavadele või üksikule eraldi võetud õppekavale. Samas kontekstis ülikooliseadusega käsitleme ka uut stipendiumide ja vajaduspõhiste õppetoetuste süsteemi.
Viimase eesmärk on toetada tudengeid nende õpingute ajal. Eelnõu on haridus- ja teadusministeeriumis välja töötatud ja jõuab lähiajal riigikogusse. Selleks et anda kõigile reformi osalistele ettevalmistusteks piisavalt aega, jõustub ülikooliseadus 1. jaanuaril 2013 ja kehtib üliõpilastele, kes immatrikuleeritakse õppeaastal 2013/2014.
Autor on töötanud aastatel 1994–2003 Tartu Ülikoolis Eesti ajaloo õppetooli assistendi, lektoraadi juhataja ja lektorina.