• Talibanil tekib ISISe kontrollimsega raskusi
  • See mõjutab otseselt ka lääne julgeolekut
  • Terrorismivastane sõda ei lõpe
Tänavakaupmees Talibani lipu ja terrorirühmituse juhtide plakatitega. FOTO: AAMIR QURESHI

Ajal, mil tuhanded afgaanid loodavad kodumaalt põgeneda, tabas Kabuli lennujaama terrorirünnak. Teateid on eilse õhtu seisuga 170 hukkunust, surma said ka USA sõdurid. Vastutuse selle võika kuriteo eest on võtnud terrorirühmitus ISIS Afganistanis ja selle haruliikumine Pakistanis.

Sõltumata ohvriterohkest plahvatusest on Ameerika Ühendriikide president Joe Biden lubanud USA vägede väljaviimist jätkata. Lõplik tähtaeg on endiselt 31. august.

Enesetapurünnak lennujaama Abbey väravas sümboliseerib uue rahutu aja algust Afganistanis. Liitlasvägede järkjärgulise lahkumise tulemusena on Taliban hõivanud uusi territooriume ja pealinna Kabuli tungimisega sisuliselt haaranud võimu terves riigis.

Kuid siit alles probleemid algavad. ISISe esilekerkimisega on võimu haaranu saanud endale uue arvestatava vaenlase, kellega mõõtu võtta. Pommiplahvatused, vihisevad automaadikuulid linnatänavatel ning süütute elanike hukkamised võivad saada lahutamatuks osaks selles uues ajajärgus.

Talibanil tekib ISISe kontrollimisega raskusi. Juba on tulnud teateid, kus paljud talibid on otsustanud liituda ISISega. Ideoloogilises mõttes on neil kahel organisatsioonil siiski arvestatav vahe, mis mõjutab otseselt ka lääne julgeolekut.

Kui Talibanile on omane keskaegse islami juurutamine oma sisemises ühiskonnas, mis on eriti suur tagasilöök afgaani naiste inimõigustele, siis ­ISISe ambitsioonid näivad ulatuvat väljapoole Afganistani. Näiteks on nad avaldanud valmisolekut rünnata nii ÜROd kui ka lääneriike.

Siit võib vaid oletada, milliseks kujunevad USA ja Euroopa edasised suhted Talibaniga, sest praegu näib, et mõlemad on saanud pikemas perspektiivis endale ühise vaenlase – ISISe.

Liitlastena tulime küll koos ameeriklastega Afganistanist välja, kuid selle sammu võimalike tagajärgedega kriisi eesliinil peab Euroopa suutma üha rohkem ise tegeleda.

11

Igal juhul on liitlasvägede lahkumine tekitanud USA-le ja Euroopale sellise ebameeldiva olukorra, kus tuleb olla valmis koostööks ebademokraatlike jõududega, et hoida ära hilisemad terroriaktid lääne suurlinnades.

Samuti tekitab küsimusi, mida kujutab endast president Joe Bideni kättemaks kurjategijatele, kes olid süüdi lennujaamas toimunud plahvatuse korraldamise eest ning kümnete Ameerika sõdurite surmas. Kuna kuu lõpus enam ühtegi USA sõdurit Afganistani pinnal ei ole, on ka palju ahtamad võimalused kuriteole reageerida. Igasugune vastus, kasvõi õhurünnakud valitud ISISe punktidele, toovad julgeolekuohu meie koduhoovile taas lähemale.

Kakskümmend aastat tagasi mindi Afganistani terrorismivastase sõja ettekäändel, aga ISISe domineerivamaks muutumine tähendabki sellesama sõja jätkumist.

Kuid selle kõige juures ei maksa unustada miljoneid afgaane, kelle elu muutub üha sagenevate plahvatuste arvu tõttu Kabulis ja mujal väljakannatamatuks. ÜRO hinnangul võib sellel aastal mustema stsenaariumi korral abi vajada veel 500 000 põgenikku. Euroopa Liidul tuleb olla valmis uueks migratsioonikriisiks. See aga tähendab strateegilise autonoomia loomist ajal, mil ei saa Bideni juhitud USA-le toetuda. Liitlastena tulime küll koos ameeriklastega Afganistanist välja, kuid selle sammu võimalike tagajärgedega kriisi eesliinil peab Euroopa suutma üha rohkem ise tegeleda.