Mare Roosileht, Hannes Mets: noori motiveerib keeli õppima perspektiivne töö

Ida-Virumaale tasub õppima tulla ka noortel teistest Eesti piirkondadest, sest enamik Eesti suurtest rohepöördega seotud arengutest toimub lähikümnenditel just siin. Foto: JUSS SASKA/PM/SCANPIX BALTICS

Eesti ja vene noorte keeleõppimist on ühistes auditooriumites keerulisem korraldada kui eraldi, kuid just sellises keskkonnas on head eeldused rakendada keelekümblust ning ületada mitmed sterotüüpsed suhtumised. Selline ühtse eesti kooli mudel on kutse- ja kõrgkoolides juba rakendunud, kirjutavad TTÜ Virumaa kolledži direktor Mare Roosileht ja Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse direktor Hannes Mets.

Ida-Virumaal on olukord selline, et enamik venekeelse põhikooli lõpetanud noori valdab eesti keelt napilt, kui üldse. Gümnaasiumilõpetajate keeleoskus on vähehaaval paranenud, kuid ei ole paljudel siiski edasiõppimiseks piisav. Eesti noorte vene keele oskus on aga veelgi nõrgem.

Hariduskopteri keeleõppe töörühm on toonud esile mitmeid noorte kehva keeleoskuse põhjuseid. Venekeelsetes põhikoolides napib eesti keele kui teise keele õpetajaid. Paljud noored elavad keskkonnas, kus kogu suhtlus nii peres, sõpruskonnas kui ka kogukonnas toimub valdavalt vene keeles. Üks põhjusi on venekeelsete perede valikuvõimaluste vähesus. Puuduvad varajase täieliku keelekümblusega koolid. Lapsevanema valik on kas eesti- või venekeelne kool. Nii ongi paljud maakonna noored surutud paralleelmaailmadesse ning keelebarjääri ületamiseks on vene noortele perspektiivsem minna üle ingliskeelsele suhtlusele kui õppida ära keeruline ning paratamatult piiratud kasutajaskonnaga eesti keel.

Praeguste regulatsioonide järgi antakse Ida-Virumaal kutseharidust nii eesti kui ka vene keeles, kõrgharidust vaid eesti keeles. See tähendab, et kõige valusamalt tulevad eesti keele mittevaldamisega seotud probleemid välja just kutsehariduskeskuses. Aga seal pole fookus mitte niivõrd üldainetel, vaid konkreetsete ametioskuste omandamisel.

Avalikkusesse on jõudnud lugusid, kuidas näiteks Kohtla-Järve riigigümnaasium näeb suurt vaeva, et üldhariduskoolist tulevaid venekeelseid noori eesti keeles õppimisega järjele aidata. Paraku ei ole need mitte kõik edulood. Kutsehariduskoolis võimenduvad probleemid veelgi.