Aastatel 1902–1904 arhitekt Reinhold Guleke projekti järgi Toomemäele ehitatud Tartu Ülikooli esimesest ühiselamust sai alates 16. maist 1921 meie kirjaliku mälu tähtsaim hoiupaik – Eesti Riigi Keskarhiiv. Arhiiv töötas selles majas 95 aastat. FOTO: Erakogu

Eesti arhiivinduse 100. aastapäeva kokkuvõtteks kirjutab Tartu Ülikooli arhiivinduse emeriitprofessor Aadu Must punastest tellistest majast Tartus ja seal töötanud Friedrich Ninevest, kes oli Rahvusarhiivi eelkäija Riigi Keskarhiivi esimene sisuline juht.

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Tartus kannavad jalad kaunil kevadpäeval nagu iseenesest Toomemäele. Minu jaoks omandas neil päevil erilise lummuse Toomel seisev vana, väärikas ja rahulik punastest tellistest maja. Enamik tartlasi mäletab seda vana ajalooarhiivina. Suuremad sekeldamised maja ümber lõppesid viis aastat tagasi, kui rahvusarhiiv kolis Noorasse – Nooruse tänava hariduse ja teaduse linnakusse.

100 aastat tagasi, 16. mail 1921 astus selle maja trepist üles väärikas kindralirühiga härrasmees, kes oli esimest päeva ametis Eesti Riigi Keskarhiivi abijuhataja kohusetäitjana. Ja majast sai peaaegu sajandiks eestlaste kirjaliku ajaloo tähtsaim hoiupaik.