Nädalakommentaar ⟩ Mart Raudsaar: Postimees uueneb, sest maailm uueneb (1)
8. mai 2021, 00:00
- Nädalalõpu paberleht on jätkuvalt lugejate poolt nõutud
- Postimees Nädal on meie uuenenud nädalalõpuleht
- See on nüüd mitmekesine ja kaalukas nädalaleht
Täna on teie lugemislaudadel üsna teistsuguse väljanägemisega Postimees kui senini, mille sisu jõuab mõistagi ka digitellijateni, kirjutab Postimehe peatoimetaja Mart Raudsaar.
Ühe suurema muudatusena on seda võimalik jaevõrgust osta terve nädala jooksul: meie senine nädalavahetuse väljaanne korjati müügilt nädalavahetuse möödudes. Postimees Nädalat – nagu on meie laupäevase lehe nimi – on võimalik paberil eraldi tellida.
Postimees uueneb, sest maailm uueneb: Põhjamaade kogemus näitab, et tellijatel on jätkuvalt huvi paberväljaannet lugeda nädalavahetusel, samas kui muude päevade sisu kolib üha enam digimaailma.
Me ei ole kopeerinud ühtegi enda konkurenti, vaid oleme teadlikult läinud oma teed, mida võimaldab meie enda rikkalik minevik ja arengulugu. Meie otsus oli alles jätta senise laupäevase põhilehe tõsine osa, ehkki uudistele lisaks soovime pakkuda nädalat kokkuvõtvaid kirjutisi ja analüüse. Meie otsus on olnud jätta alles meie tugev kultuurikallak ja populaarteaduslikkus AK näol, kuid kusagile pole kadunud ka Arteri materjal, ehkki Arterit eraldi vihuna Postimehe Nädala lugeja enam ei leia. Meelelahutuslikku ning nädalavahetust täita aitavat materjali on tulnud juurde ja võib juhtuda, et tulevikus läheb praegu 72-leheküljeline Postimees Nädal veelgi paksemaks.
Arterist tuntud formaadid – nagu näiteks suur intervjuu – on endiselt alles. Mul on väga hea meel, et esimeses Postimees Nädalas on selle Raul Rannele andnud tuntud ettevõtja Toomas Annus, kes pole soovinud varem intervjuusid anda.
Märkimisväärselt on muutunud varasemaga võrreldes Postimees Nädala ülesehitus ning kujundus, kuid mitte nõnda palju, et lugejad oma varasemaid lemmikrubriike enam ära ei tunneks või üles ei leiaks. Tänan meie teostusgrupi juhti ja peakujundajat Kaido Kelpi, kes erinevate raskustega võideldes ning paralleelselt põhilehte tehes suutis lühikese ajaga luua Postimees Nädalale uue näo.
Kui me jagaksime oma inimestele teenetemärke, siis peaks selle kõrgeima klassi saama Postimees Nädala peatoimetaja Heili Sibrits, kes senini töötas Postimehe kultuuriosakonna juhataja kohal. Me kaalusime sellele kohale tuua inimese väljastpoolt organisatsiooni, kuid lugedes Heili visiooni ning pidades silmas vajadust väga lühikese aja jooksul (ning koroonakriisi tingimustes) teha innovatsiooni nimel koostööd kõigi osakondadega, otsustasime tema kasuks. Juba praeguseks on selge, et Heili on end Postimehe peagi 164-aastasesse ajalooraamatusse kirjutanud suurte tähtedega.
Me ei ole kopeerinud ühtegi enda konkurenti, vaid oleme teadlikult läinud oma teed, mida võimaldab meie enda rikkalik minevik ja arengulugu. Hea lugeja saab sellega ise tutvuda ning avastada.
See meeleolu, energia ja sünergia, millega Postimehe inimesed on uue nädalavahetuse versiooni ettevalmistamise ja tegemisega liitunud, on ületanud kõik mu ootused. Mitte et ma poleks teadnud, et meil töötavad suurpärased inimesed. Kuid näha neid tegevuses ja vaadata suurepäraseid vilju on väga hea tunne.
Ma ei hakka ükshaaval Postimees Nädala sisu ümber jutustama. Hea lugeja saab sellega ise tutvuda ning avastada uuesti AKst või Arterist tuntud rubriike ja sisu ning märgata täiesti uusi elemente, mida meil varem pole olnud.
Muidugi, nii nagu Tallinna linn pole valmis, ei ole ka soliidse eaga Postimees paberil ja veebis valmis. Mingil lõplikul kujul n-ö valmissaamist ei kujutaks ma ettegi. Maailm muutub, meie lugejate vajadused ja huvid muutuvad, nende lugemisharjumused muutuvad ning me peame nende muutustega arvestama. Kuid neid muudatusi tehes soovime silmas pidada kõige olulisemat: lugeja jaoks on kõige olulisem hästi avastatud ja hästi jutustatud lugu ajakirjanduslikus võtmes. See vajadus pole kusagile kadunud.
Teiseks, meie ülesanne on arutleda teemal, mis meist siin Eesti riigis (ja mis ka riigist endast) saab, kuhu me liigume. Postimees Nädal tegeleb mõlema ülesandega, lugude jutustamisega inimestest inimestele ning tulevikku kiikamisega. Nii nagu tegi seda vastavalt tollastele võimalustele Postimees oma algusaastatel.
Meie muudatused toimuvad ajajärgul, mil viimase saja aasta raskeim aeg ajakirjandusele hakkab kogu maailmas tasapisi mööda saama. Lugejad on mõistnud, et sotsiaalmeedia kõlakojad ning üht- või teistlaadi kallakuga portaalid ei asenda päris ajakirjandust. Selle tõestuseks on digitellijate kiire kasv Euroopas ja Põhja-Ameerikas. Loodan, et ka Eesti lugeja jääb meiega rahule ning tellib Postimees Nädalat, kui ta seda juba teinud pole. Head lugemist!