Veel enne 2030. aastat peaks Eesti Energia ja Taani suurima energiaettevõte Ørsted koostöökokkuleppe kohaselt Liivi lahte ehitatama meretuulepark. Väidetavalt on osa Taani energiahiiu Ørstedi ärimudelist ka koostöö kohalike kogukondadega. Seda on Liivi lahe tuuleparkide kavandamisel vaja, sest paljud vaidlused seisavad alles ees.

Loe põhjalikku artiklit tuuleparkide ehitamisega kaasnevatest riskidest.

Kuula ka «Kukkuvat Õuna» Liivi lahe tuuleparkide mõjust kaladele. Marek Strandberg räägib sellest kalateadlaste Markus Vetemaa ja Redik Eschbaumiga

Vaata artiklist jooniseid vette rajatavatest erinevatest tuuliku tüüpidest ning visuaalset skeemi sellest, kuidas üks tuulikupark toimib. 

Tuuleparkide rajamine on oma olemuselt veidi konfliktne. Ühelt poolt kujutavad kliimamuutused endast fundamentaalset ohtu bioloogilise mitmekesisuse säilimisele, ja üks tõhusamaid viise neid ohte maandada on vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid. Just seda taastuvenergia kasutamine võimaldabki. Teisalt võib, nagu igasugune inimtegevus, tuuleparkide rajamine ja käitamine endaga kaasa tuua mitmesuguseid keskkonnamõjusid, mis elurikkust ei toeta.

Paljude tuuleparkidega kaasnevate keskkonnamõjude ulatus on veel ebaselge. Seda mitte ainult Eesti ja Liivi lahe kontekstis, vaid üleilmseltki. Taastuvenergia ulatuslikum kasutussevõtt on ajakriitiline tegevus. Teisalt ei saa seda teha kasvatades riske liigirikkusele ja ökosüsteemide püsivusele. Läänemeres on ökosüsteemid aga eriti haprad.

Mis juhtub kalavarudega meretuulepargi ehitamise ja töölehakkamise järel, on näiteks Kihnu kalurite põhiküsimus.

Loe artiklist lähemalt kuhu Pärnu mereala planeeeringus on tuulepark planeeritud, millised on kaasnevad riskid ja millised riigi poolsed hoiakud. Kirjutame lähemalt, mida kujutab endast Taani energiafirma Ørsted ja milline on tuulikute tehnoloogiline lahendus.

Artikkel aitab viia kurssi meie keskkonna ja energeetika tuleviku seisukohast olulise tuuleparkide teemaga. Head asist lugemist!

Kommentaarid (1)
Copy