AK ⟩ EKI keelekool: üsna hea või üpris hea

Vilja Oja
, Eesti Keele Instituudi vanemleksikograaf
Copy
Vilja Oja, Eesti Keele Instituudi vanemleksikograaf
Vilja Oja, Eesti Keele Instituudi vanemleksikograaf Foto: Erakogu

Sõnadest üpris ja üsna kirjutab Eesti Keele Instituudi vanemleksikograaf Vilja Oja.

Kuidas valida üsna hea ja üpris hea asja vahel? Kumb loom on väiksem, kas üpris suur või üsna suur? Kas eelistaksid üpris kena või üsna ilusat ilma? Kuhu on lühem tee, kas üsna kaugel asuvasse või üpris kaugesse poodi? Samamoodi võib kaalutleda paljudel juhtudel, kas öelda üsna kaua või üpris kaua, üsna või üpris kurb, üsna või üpris halvasti, üsna või üpris tubli jne.

Mõlemad sõnad, üsna ja üpris näitavad millegi, kõige enam mingi omaduse suhteliselt suurt määra. Määrsõna üsna tähendusi on seletatud nii: ’võrdlemisi, küllaltki, üpris’ ja ’päris, täiesti, lausa’. Sõna üpris tähenduseks on märgitud ’üsna’. Ometi tajutakse vahel üht määrsõna teisest mõjusamana, näiteks üpris hästi võib tunduda kõrgema hinnanguna kui üsna hästi. Keele muutumise käigus on muutunud ka paljude sõnade tähendus, kuid endise sõnakasutuse mõju kestab kauem. Sestap vaatame, milline osa oli sõnadel üpris ja üsna minevikus.

Sõnaga üpris väljendati vanas kirjakeeles mõistet ‘väga, ülimal määral’. Rahvakeeles oli see sõna vähe tuntud, pisut omasem ehk läänesaartel. Näiteks Jämaja murrakus on öeldud üpris kina ja Käinas üpres ilus. Tõenäoliselt on üpris eesti keeles rootsi või vanarootsi laen. Vanas rootsi keeles väljendati omadussõnaga ypper mõistet ‘suurepärane’ ning eesti sõna pärineb ilmselt selle ülivõrde vormist ypperster, yprster vms tähendusega ‘kõige suurepärasem’.

Määrsõna üsna on eesti murretes laialt levinud, kuid esineb suhteliselt vähem Tartu- ja Mulgimaal ning puudub Võru murdes. Sõnakuju üsna kõrval on peamiselt saarte ja läänemurdes tarvitatud varianti ühna või ühnä, kohati, eriti Pärnumaal, ka üsa, üsä või üssä. Kõikjal tähistavad need mõistet ’küllaltki suurel määral’, näiteks üsna õige, Muhu: vili ühna niiske, Martna: ma ühnä tüdind. Sama sõna esineb sageli ka tähenduses ’hoopis, täiesti, päris, lausa’, väljendades millegi maksimaalset määra. Näiteks Risti: üsna ea see käimene põle ’täiesti hea see kõndimine pole’, Tõstamaa: nõu oo üsna riiki täis ’anum on lausa triiki täis’, Sangaste: om üsna ärä jäänü ’on hoopis lõppenud’. Mõnikord on sõnale üsna lisatud veel päris, nagu Emmaste: rugi oras on üsna päris aljas ’rukkioras on lausa päris haljas, Karksi: ma lätsi üsnä ütsinti peris ’läksin suisa päris üksinda’.

Arvatakse, et üsna tuleneb sõna üks vanast oleva käände vormist. Sellega tähistati siis esmalt millegi umbmäärast, täpselt piiritlemata hulka. Võrreldes sõnaga üpris, oli üsna tähendusväli palju avaram. Ajapikku on neid hakatud kasutama sünonüümidena, kusjuures olulisemalt on muutunud sõna üpris algne tähendus.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles