Bioenergeetik Ülo Kask. FOTO: Lauri Kulpsoo

Kaugküttesektor peab ühelt poolt arvestama rohepööret ja kliimapoliitikat ning teiselt poolt väikelinnade ja alevike kahanemist. Samuti jääb küsimus, kuidas ja millega tasub kütta, kirjutab Tartu Regiooni Energiaagentuuri ekspert Ülo Kask.

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Kaugküte on end tõestanud meie põhjamaises kliimas kindla energiavarustuse lahendusena. Kui kaugküttesüsteemi toidab soojusenergiaga ka täiesti tavaline biokütustel töötav katlamaja, pakub see varustuskindlat ja taskukohast toasooja elanikele, riigi vaates suurendab nii taastuvate energiaallikate osakaalu riigi energiabilansis kui ka energiajulgeolekut, edendab kohalikku majandust, parandab õhukvaliteeti ja vähendab süsinikdioksiidi heidet. Nüüdseks on Eestis 400 kaugküttesüsteemist alles umbes 200.