Vootele Päi: telligem Sputnikut, heldelt!

Vootele Päi. Foto: Andres Raudjalg

Selle asemel, et Kremli Sputnik-V infosõjas hädakisaga lapiti lahmida, soovitaks siil põõsast meil serviti niita, kirjutab suhtekorraldaja Vootele Päi.

Arutelu Sputnik-V vaktsiini üle on tabav karikatuur meie bipolaarsusest Venemaa suhtes. Lääne esmane reaktsioon Venemaa vaktsiinile oli üheselt naeruvääristav: kahtlane solk. Üsna skisofreeniline, sest näiteks närvimürkidest või keemiarelvadest rääkides kalduvad lääne eksperdid Venemaa ümber kuduma salapärast kõikvõimsuse loori.

Aga olgem ausad, küsimus ei olnudki ju kunagi Sputnik-V tõhususes või kättesaadavuses, vaid poliitikas. Paraku on kõnealusel juhul just meie peamiste liitlaste vaktsiinipoliitika venelaste propagandale Euroopas vaiba lahti rullinud. Küsimus on selles, kas Eesti tantsib taas Kremli valitud muusika taktis või oleme strateegilise kommunikatsiooni mõttes ka arenenud.

10. märtsi õhtul, mil Eesti inimesed ja ettevõtted lugesid tunde siiani kehtivate karmide piiranguteni ning arenenud Euroopa pealinnad süüdistasid Briti valitsust vaktsiininatsionalismis, kõlisesid välisministeeriumis pokaalid Suurbritannia välisministri Dominic Raabi tervituseks. Tikuvõileibade kõrvale arutleti, kuidas «veelgi laiendada jagatud väärtustel ja eesmärkidel põhinevat koostööd ja abistada rahvusvaheliste algatuste kaudu Euroopa naabrust ja vähem arenenud riike Covid-19 vaktsiinide soetamisel».

Kas see pilt oli ülekohtune või objektiivne peegeldus Eesti välispoliitika hambutusest, jäägu siinkohal lugeja otsustada. Keeruline oleks mööda vaadata tõsiasjast, et ELi haavatavus Venemaa vaktsiinipropaganda suhtes on osalt meie NATO-partnerite USA ja Suurbritannia iseka vaktsiinipoliitika teene. Kõnekas on ka fakt, et need polnud vaktsiinikülluses USA või Suurbritannia, vaid meiega solidaarses vaktsiinidefitsiidis poolakad, kes NATO töövõime tagamiseks oma vaktsiinidest alliansi Brüsseli peakorteri vaktsineerisid.