Mart Raudsaar: viirus ei ole kartul (2)
15. aprill 2021, 00:03
- Inimestega ei ole mõtet pahandada, kui neile ei ole üritatud asju seletada
- Rahvavalgustuslik töö on täna sama tähtis kui sada viiskümmend aastat tagasi
- Tänases erirubriigis vastavad asjatundjad koroonaviirusega seotud küsimustele
Tänases Postimehes ilmub neljal lehel erirubriik, kus asjatundjad vastavad kõigile küsimustele, mida oleme tahtnud koroonaviiruse ja vaktsineerimise kohta küsida.
See ei ole kõige lihtsam lugemine ning meenutab mulle, kuidas valmistusin bioloogia lõpueksamiks, pidin pähe õppima termineid nagu desoksüribonukleiinhape (DNA) ja mõistma, kuidas töötab see bioloogiline tehas, mis on peidus meist igaühes.
Tänan eraldi meie teadustoimetajat Kaur Maranit, aga ka kõiki teisi külgi koostanud ja toimetanud meeskonna liikmeid, samuti neid teadlasi ja eksperte, kes on meie küsimustele vastanud. Kõik on püüdnud teha seda maksimaalselt populaarteaduslikus vormis, mis oleks võimalikult arusaadav laiemale lugejaskonnale.
Kuidas vaktsiin nii kiiresti valmis saadi? Kas vaktsineeritu võib haigust edasi kanda? Kuidas peaksid vaktsineerimisse suhtuma muude haiguste põdejad? Milliseid meetodeid kasutada Covid-19 koduseks raviks? Niisugused on mõned küsimused nendest, mis saavad tänase numbri keskel oleval neljal terviseküljel vastuse.
Oleme toimetusega arusaamisel, et paradoksaalsel kombel pole niisugune rahvavalgustuslik töö põrmugi vähem tähtis, kui oli sada viiskümmend aastat tagasi. Meil ei ole mõtet pahandada inimestega, kes ei saa aru, mis on viirused, kuidas need levivad ja kuidas nendega võidelda, kui me ei ole üritanud teha kõike, et asju arusaadavalt seletada. Asju, mis ongi olemuslikult pisut keerulised, kuna need pärinevad mikromaailmast ja jäävad igapäevaeluga võrreldes veidi hoomamatuks. Tegemist ei ole kartulivõtuga, kus mugul on midagi käegakatsutavat ja maiselt arusaadavat, mida võib südamerahuga korvi visata.
Sotsiaalmeedias levivad viiruse ja vaktsiinidega seoses kõige hullumeelsemad teooriad kuni selleni välja, et viirust pole olemas, kuna keegi pole seda näinud.
Sotsiaalmeedias levivad viiruse ja vaktsiinidega seoses kõige hullumeelsemad teooriad kuni selleni välja, et viirust pole olemas, kuna keegi pole seda näinud. Tõepoolest, viiruste suurus jääb vahemikku 15–400 nanomeetrit. Need on uskumatult väikesed tegelased. Kui maakera ümbermõõt (40 075 kilomeetrit) oleks võrdne meetriga, siis nanomeeter oleks maakera ümbermõõdust umbes nelikümmend sentimeetrit. Valgusmikroskoop nii väikseid asju näha ei suuda, kuid elektronmikroskoop juba küll. Seetõttu me teame, mis on viirus, teame, milline ta on, ja teame sedagi, kuidas ta levib.
Kahjuks ei saa ma kuidagi nõustuda nendega, kes väidavad, et koroonaviirust pole olemas. Nakatusin ise selle viirusega märtsikuus ning see haigus ei ole võrreldav gripiga. Ehkki põdesin koroonaviirushaigust õnneks keskmisest kergemini, taastun sellest siiamaani. Ma ei soovi seda kogemust mitte kellelegi, isegi mitte pedagoogilises võtmes nendele, kes viiruste olemasolu eitavad. See salakaval haigus ründab nõrku kohti organismis: mul näiteks valutavad põlved ning jõud hakkab taastuma alles viimastel päevadel ehk neljandal nädalal peale haigestumist.
Seda enam on mul hea meel, et Postimehe külgedel ilmub materjal, millest on kasu nii nendele, kes juurdlevad vaktsineerimise üle ja tahaksid teada enam, kui nendele, kes on sellesse haigusesse haigestunud. Mäletan ise, et peale positiivse testi saamist otsisin voodis lebades internetist informatsiooni ning terviseameti ametlikul lehel oleva võis lihtsustatult kokku võtta depressiivse sõnumiga: koroonaviiruse ravi ei ole. Jah, võib-olla pole ühte imetabletti, mis selle viiruse tapaks, kuid meil on palju võimalusi, kuidas organismi aidata ja tugevdada võitluses viirusest vaenlasega (ainult palun ärge jooge MMSi!). Mul on hea meel, et Eesti Perearstide Selts tuli märtsis välja väga asjaliku juhendmaterjaliga haigestunutele, mille on veebis avaldanud ka Postimees.
Ma arvan, et ka meie tänased terviseküljed on väike panus rahvavalgustuslikku töösse: et mida see viirus kujutab ning kuidas temaga võidelda. Head lugemist!
