Siiri Oviir: kümne aasta pärast oleme tõusul
/nginx/o/2022/04/26/14508593t1h5d9f.jpg)
31. jaanuar 2012, 09:43
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Otsused, mida täna tehakse kriisi vaigistamiseks, tugevdavad ühisturgu ja selle läbi ka Euroopa Liitu. Selge on see, et kui me oleme seadnud endale teatud kriteeriumid, siis tuleb ka nende täitmist kuidagi tagada. See tähendab, et hääletamiskord läheb rangemaks ning enam ei saa olla nii, et ühe riigi vastuseis võib seisata kõik protsessid. Maksupoliitikat samuti harmoniseeritakse ja see viibki Euroopa Ühendriikide poole.
Aga kas see olekski nii hull? Mihkel Mutt ütles oma ettekandes, et kapukaid toetatakse ikkagi. See tähendab, et kultuuritoetus jääb. Ka keeled on kõik ühtmoodi au sees. See, et koridoris räägitakse enamasti inglise keeles, on paratamatus. Aga kui Eesti peaminister ja Eest i president tahavad, siis esinevad ikkagi eesti keeles. Samamoodi nagu poola või läti peaminister esineb oma emakeeles.
Kui me ise selliseid asju hindame, siis need ka jäävad. Aga kui me ise neid enam ei hinda, siis nad loomulikult kaovad.
Kümne aasta pärast on kriis koos oma tagajärgedega just läbi saamas ja me oleme tõusuteel.
Muidugi me tahaksime ju täna paremat elu. Jällegi, nagu öeldi ettekandes: me pole enam need, kes tahavad paremat tulevikku oma lastele, ka me ise tahame juba paremini elada.
See tähendab, et me peame ise pingutama. Üksikisik pingutab juba niigi, aga valitsus peab rohkem pingutama ning olema seejuures palju empaatilisem, et mõista ümberringi maailmas toimuvaid protsesse.