Uuelt Ühendriikide presidendilt Joe Bidenilt ootavad läänemaailma riigid Donald Trumpi eelse välispoliitika juurde tagasi pöördumist. Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse teadur Kalev Stoicescu ja Tallinna Tehnikaülikooli rahvusvaheliste suhete dotsent Holger Mölder arutlesid Kuku raadio saates «Välismääraja», mil määral on tagasi pöördumine võimalik ning kus on maailm juba liiga palju muutunud.
Pikemalt peatuti Venemaal, sest saatejuhi Erkki Bahovski hinnangul on Aleksei Navalnõi vahistamine ja suhted Venemaaga esimene suur välispoliitiline proovikivi, mis Bideni ees seisab.
Kalev Stoicescu märkis, et Biden ütles juba presidendikandidaadina augustis, et Navalnõi mürgitamine oli vastuvõetamatu. Valge Maja mõistis eelmisel nädalal hukka Navalnõi arreteerimise ja nõudis tema vabastamist. Stoicescu sõnul oli Navalnõi kohtlemine järjekordne pettumus nii Ühendriikidele kui ka läänemaailmale laiemalt. Tuleb huviga vaadata, mida ütlevad Prantsusmaa president Emmanuel Macron ja Saksamaal uueks CDU liidriks saanud Armin Laschet.
Bahosvki arvates pidi Kreml siiski arvestama võimalusega, et Navalnõi pöördub tagasi. Stoicescu nõustus Bahovski hinnanguga, ent tema meelest tegutses Kreml ikkagi ettevalmistamatult ja närviliselt. Politseijaoskond võõbati kohtumajaks ja politseinikele pandi tsiviilriided selga, ent kogu näitemäng oli selgelt õigusemõistmise paroodia. «See näitab, et nad ei olnud tõsiselt valmistunud,» sõnas Stoicescu.
Holger Mölder täiendas, et tänapäeval selliste sõudega poliitikat aetaksegi. Venemaad väga ei huvita, mida temast välismaal arvatakse ning seega oligi etenduse eesmärk mõjutada kodumaist vaatajat, argumenteeris ta.
Tõehetk leiab aset sellel nädalal, kui toimub kohtuistung Navalnõi üle. Spekuleeritud on nii kolme ja poole kui ka kolmeteist ja poole aasta pikkuse vanglakaristuse üle, kuid tegelikult pole vahet. Venemaa võimud võivad alati leida põhjenduse, miks karistust peab pikendama, ütles Stoicescu.
Küsimus on, kas ta pannakse istuma ning millist stsenaariumit Putin Navalnõile ette näeb. Stoicescu prognoosis, et vaevalt on nad huvitatud Magnitski stsenaariumist ehk vanglas surnuks peksmisest. Märksa tõenäolisem on Hodorkovski stsenaarium ehk läände välja vahetamine. Näiteks võivad nad kasutada Navalnõi Saksamaale saatmist hea tahte žestina, et hõlbustada Nord Stream 2 elluviimist.
«Navalnõi elu ja surma üle otsustab Putin ning ta peab arvestama teatud välispoliitiliste järelmitega,» võttis Stoicescu kokku.
Mölder tõi välja, et Venemaa esindaja ÜROs toetas valimispettuse narratiivi, mida on jõuliselt eest vedanud Donald Trump. «Venemaa peab harjuma elama teistsuguse läänemaailmaga,» sõnas ta.