Olukorrast ajakirjanduses ⟩ Rein Lang: avalikkuse ootus rahulikule ajale muutub sel nädalal

Rein Lang sõnas Kuku raadio saates «Olukorrast ajakirjanduses», et ühiskonna ootus on praegu rahulikule perioodile, kus suuri asju ette ei võeta ning räägitakse üksteisega viisakalt. See aga on eelmise nädalavahetuse mulje ning võib hästi ruttu muutuda. 

Langi sõnul on asjas üks konks: kui Helir-Valdor Seeder viskab avalikkuse ette väite, et Keskerakonna korruptsioonijuhtumis tuleb veel uusi paljastusi, siis kas see on tavapärane poliitiline retoorika või praeguse valitsuse justiitsministri kaudu üks erakond teab ette, mis hakkab juhtuma? 

Väino Koorberg ütles vastu, et rahusoovide asemel nägi tema hammaste teritamist. Päris kohe hakkas ajakirjandus küsima, kuidas on võimalik, et peaminister astub tagasi erakonna korruptsioonikahtlustuste tõttu, aga sama erakond hakkab võitjailmel moodustama valitsust ning kõnelusi juhib vaid kahe kuu eest tagasi astunud haridusminister. 

Ta tõi esile, et Eesti Päevaleht kirjutas täna kurja juhtkirja, mis nõuab uuelt valitsuselt kolme tingimuse täitmist. Esiteks ei tohiks Keskerakond saada justiits- või siseministri portfelli. Teiseks soovitab Päevaleht, et ministrikohtadele ei panda määritud mainega poliitikuid. Kolmandaks oodatakse koalitsioonileppest erakonde rahastamise järelevalve komisjoni tugevdamist ja lubadust muuta koroonakriisi abimeetmeteid korruptsioonikindlaks. «Kas me hakkame nüüd ennustama, kas see kõik tuleb?» päris Koorberg.

Lang ei hakanud Koorbergi välja toodud punkte ennustama. Küll aga prognoosis ta, et vaikus, rahu ja viisakas rääkimine lõppeb ära selle nädala teises pooles. 

Koorberg hindas, et uuest koalitsioonist võib saada vaikselt võimust kinnihoidmise valitsus, sest mõlemal parteil oleks nüüd keeruline uuesti Isamaad või EKREt kampa võtta. 

Lang lisas, et enne muutuste ootamist tuleks hakata arvutama 101 piires ning vaadata jõudude tasakaalu. Kõikidele erakorraliste valimiste ootajatele saab ta ainult jõudu soovida, sest tegu on ülimalt keerulise protsessiga. «Selle parlamendi koosseisuga tuleb järgmiste valimisteni elada Eesti ühiskonnal. Eesti inimesed on ise selle valiku teinud,» ütles ta.

Saatejuhid võtsid taas vaatluse alla prokuratuuri tegevuse. Lang meenutas Tallinna abilinnapead Vladimir Panovi ja Tartu abilinnapäid, kelle vastu algatati suure kolina ja mürinaga korruptsiooniuurimised, millest ajakirjandust oli kaamerate kohale saatmiseks ette informeeritud. Panov mõisteti õigeks, aga oma head nime ta ei ole tänaseni saanud täielikult taastada. Tartu kolmest abilinnapeast üks on täiesti õigeks mõistetud, teine on poolenisti õigeks mõistetud ning kolmandat protsessi oodatakse neljandat aastat.

Ta kutsus ajakirjandust üles suhtuma prokuratuuri samasuguse kriitikameelega kui teistesse riigiasutustesse ning esitama neile ebamugavaid küsimusi. 

Koorberg ütles vastu, et ajakirjandus on küsimusi esitanud ning ta on neid Kuku saateski tsiteerinud. Talle tundub, et prokuratuur on kahes rollis: ühelt poolt advokaadiga võrdses staatuses, teisalt süüdistuse esitajana riigi esindajana. Seega peab ajakirjandus vaatamagi prokuratuuri kaheselt. 

Lang võrdles, et Ameerika Ühendriikides käsitletaksegi kriminaalprotsessi kui rahvas vs. üksikisik, mitte riik vs. üksikisik. 

Koorberg märkis, et ebamugavaid küsimusi tuleb esitada küll, aga see võib olla keeruline, sest ajakirjandus võib saada külge korruptantide järeljooksiku sildi. Lang sõnas, et tõeliselt vaba ajakirjandus ei karda sellest hoolimata küsimusi esitada. Koorberg oli Langi sõnadega päri. 

Lisaks arutlesid saatejuhid Donald Trumpi sotsiaalmeedia kontode sulgemise üle, kus kokku said sõnavabaduse kaitse ja erafirmade õigus endale kliente valida.

Lõpetuseks tunnustasid nad Viljandi linnavalitsuse tahtlikku või tahtmatut tasuta reklaamikampaaniat, kus lubadus Jaak Joala kuju ära koristada tõi kaasa üleeestilise sambaturismi.