Otsepilt ⟩ Ränne kui võimalus ja väljakutse Eesti ühiskonnale ja koolile (1)

Eveliis Mee
, Postimees TV toimetaja
Copy
Foto: RITA-Ränne

Millised võiksid olla Eesti sisserände- ja lõimumispoliitikad ning millised on need viis mudelit, kuidas minna üle ühtsele Eesti koolile, räägitakse 15. jaanuaril algusega kell 10 veebis toimuval RITA-ränne projekti lõpukonverentsil "Ränne kui võimalus ja väljakutse Eesti ühiskonnale ja koolile”.

2017. aastal ilmunud Eesti Inimarengu aruanne “Eesti rändeajastul” tõi välja, et rahvastiku arvu vähenemist on võimalik kompenseerida sündimuse suurendamise ja sisserändega. 

Äsja lõppenud RITA-ränne projekti üks põhijäreldus on see, et erinevate poliitikatega on võimalik peaaegu täies ulatuses ära hoida töötavate inimeste arvu vähenemine ja puudub vajadus ulatuslikuks tööjõu sisserändeks. 

Projekti teine põhijäreldus on, et riik võidab sellest, kui ühiskonna sidusus kasvab ning kõik Eestis elavad inimesed olenemata oma rahvusest või emakeelest suudavad siin edukalt hakkama saada. 

Võtmelahendust nähakse koolis kui miniühiskonnas, mis seob lapsi, vanemaid ja kogukondi ning teadlased pakuvad välja mudelid ja praktilised tööriistad, kuidas ühtse Eesti koolini jõuda. 

Konverentsi modereerivad Tartu Ülikooli õppeprorektor Aune Valk ja Tartu Ülikooli makroökonoomika professor Raul Eamets.

Konverentsi ajakava:

Sessioon 1: 10.00–11.20

10.00–10.05     Tervitus

10.05–10.20     Tiit Tammaru: RITA-Ränne põhitulemused

10.20–10.40     Raul Eamets: Tark tööjõud kompenseerib rahvastiku vähenemist

10.40–11.00     Janno Järve: Sisserände tulud ja kulud

11.00–11.20     Marek Tamm: Mitmekultuurilisuse ja lõimimise mudel Eesti ühiskonnale

Sessioon 2: 11.30–12.50

11.30–11.50     Margus Pedaste: Ühtne Eesti kool kui meie kõigi suur siht ja võimalus

11.50–12.05     Mairo Rääsk: Ühtse Eesti kooli rakendamise valikud ja väljakutsed

12.05–12.20     Marko Uibu (ettekandja), Dagmar Narusson: Kooli roll kogukonna ankurinstitutsioonina

12.20–12.35     Mare Ainsaar (ettekandja), Oliver Nahkur, Helina Maasing, Ave Roots: Kas ränne võib tekitada konflikte ühiskonnas?

12.35–12.50     Helina Maasing: Radikaliseerumise märkamise ja sellele reageerimise juhendmaterjal ning soovitused koolidele

Sessioon 3: 13.30–14.50

13.30–13.45     Sandra Järv, Laura Kirss: Kultuuritundlik õpetamine – samm edasi mitmekultuurilisest haridusest?

13.45–14.00     Mare Oja: Mitmeperspektiivse ajalooõppe töövahendid

14.00–14.15     Birute Klaas-Lang, Kristiina Praakli: REDEL toob keele ja kaaslased

14.15–14.30     Mare Kitsnik: Hea õppematerjal – tõhusa õppimise alus

14.30–14.45     Marika Padrik, Merit Hallap: Veel üks käsiraamat?!

14.45–15.00     Lõppsõna

Kommentaarid (1)
Copy

Märksõnad

Tagasi üles