1. jaanuari erisaates võttis Politiikaguru toimetus ette järgmise aasta olulised sündmused ning ennustasid, kuidas üks või teine läheb. Kui üle-eelmise aasta ennustustest pidas paika viis ja pool ning eelmisel kuus, siis tänavu läheb kindlasti kõik täppi. Poliitastroloogideks on Erik Moora, Juhan Lepassaar, Andreas Kaju, Tõnis Leht, Tõnu Runnel ja Keit Kasemets. 

Jaanuarikuu juures ennustasid mehed, kas USA demokraatidel õnnestub võita senati lisahääletusel Georgia osariigis mõlemad kohad või mitte. Kaalul ei ole midagi rohkemat ega vähemat kui senati enamus ning seega Bideni administratsiooni võimekus hakata seadusi vastu võtma. Kui demokraadid saavutavad edu, saaksid nad täpselt poole senati kohtadest ning otsustavaks muutuks asepresidendi Kamala Harrise hääl. Küsitlused näitavad siiski nappi edumaad mõlemale ametisolevale vabariiklasele, kes kandideerivad tagasi. 

Veebruaris mõõtsid saatejuhid vaktsineerimise kiirust ja ennustati, mitu inimest Eestis on vaktsineeritud 1. juuliks. Kas meil on lootust, et vaktsineerimine võiks selle kevade jooksul suured tuurid kätte saada ning koroonapandeemiale lõpu teha? Erik Moora rõhutas, et lisaks vaktsiini tootmise võimekusele on oluline küsimus, kuidas tuua inimesed vaktsineerima ning teha seda kiire tempoga, samas ohutult. 

Näiteks Ühendriikides on näha, et vaktsineerimine on takerdunud just logistiliste probleemide tõttu. Ta hindas, et vaktsineerimise tempo tõuseb, kui riigid või ettevõtted hakkavad kohaldama survemeetmeid vaktsineerimata inimestele: kui immuunsusest sõltub restorani pääs või lennukile minek. Vastasel korral tiksub vaktsineerimine mitte ainult selle aasta lõpuni, vaid ka järgmisesse. 

Märtsis võeti vaatluse alla maailma majanduse seis. Andreas Kaju tõi esile, et koroonakriis on olnud omapärane, sest selle šokk on mõjunud halvasti kitsastele sektoritele, samas teised sektorid on tarbijates võitnud ja oma perspektiive parandanud. Seega võib öelda, et majandusel läheb paremini kui oleks oodanudki. Ennustati siiski märtsis toimuvate OECD peasekretärivalimiste tulemust: kas praegune president Kersti Kaljulaid on konkursil võidukas?

Aprillis peaks tulema rahvahääletus abielumõiste põlistamiseks. Opositsioon on esitanud tuhandeid parandusettepanekuid, et eelnõu vastuvõtmisega venitada. Pole teada, kuidas koalitsioon kavatseb obstruktsioonist mööda saada, aga Tõnis Leht hindas, et trallist on kõige rohkem võitnud EKRE. Opositsioonis on populaarsust kogunud Eesti 200, mis pole isegi riigikogus. Näib siiski, et selle taga on osade inimeste tüdimus senistest parteidest ning soov otsida uut, mitte nii palju Eesti 200 seisukohad abieluvõrdsuse küsimuses, argumenteeris Juhan Lepassaar. 

Saatejuhid ennustasid, kas 2021. aastal abielureferendum toimub ning mida võiks üks või teine vastus tähendada koalitsioonile.

Mais on tulemas Ühendkuningriigis esimesed valimised peale Brexiti lõpetamist. Seetõttu võivad need olla testiks võimulolevatele konservatiividele, et näidata, kuidas rahvas hindab Euroopa Liidust lahkumisega hakkama saamist. Peaminister Boris Johnsoni valitsuse ees on väljakutseid terve rida, toetus on samas langenud opositsiooniliste leiboristidega samale tasemele. Kas võibki siiski oodata, et Šotimaa teeb katset liidust lahku lüüa?

Juunis toimuvad presidendivalimised Iraani islamistlikus vabariigis. Valitakse riigi teist meest ülemjuhi ajatolla Ali Khamenei järel. Samal ajal on Ühendriikides vahetunud president ning Joe Bidenist võib oodata suuremat Iraanile pehmemat lähenemist kui Donald Trumpist. Kaju tõstis esile, et Iraani parlament muutis hiljuti seadust ning nüüdsest on lubatud ka sõjaväelise taustaga inimestel presidendiks kandideerida. Sellega taga võib näha usujuhtide tahet panna ametisse kindral, Iraani praeguse presidendi julgeolekunõunik. Head see Kaju hinnangul ei tõota. Saatejuhid prognoosisid, kas 2021. aastal jõutakse suurte sammudeni uue tuumaleppe sõlmimiseks või vana taastamiseks. 

Juulist oodatatakse Tokyo olümpiamängude toimumist. Samal ajal on olümpiamängud olnud alati seotud suurte korruptsiooni- ja dopingujuhtumitega. Skandaalidest ei ole puutumata jäänud ka Jaapan. Eelmisel aastal astus vahetult enne mängude algust tagasi Jaapani olümpiamängude komitee esimees, sest Prantsusmaal avati kriminaalasi võistluse korraldamisõiguste saamiseks eri riikidele tehtud maksete uurimiseks. Leht tõi välja, et Jaapanis on suur soov teha mänge koos publikuga ning selle jaoks on tehtud katseid pesapallistaadionitel, et mõõta, kui hästi võiks viirus levida. Keit Kasemets täiendas, et Jaapani kogemus seab paika standardid, kuidas suurüritusi veel mitme aasta jooksul hakatakse korraldama. 

Poliitikaguru toimetus hindas kokkuvõttes, kui mitut medalit on Eestil loota, kui mängud toimuvad. 

Augustis on tulemas Eestis presidendivalimised. Runnel ütles, et Eestis on praegu kõigi aegade ühtseim koalitsioon ning ta on täiesti veendunud, et valitsus tuleb välja ühise presidendikandidaadiga. Moora mõtiskles, et see ei pruugi isegi oluline küsimus olla, sest Reformierakonnal on riigikogus blokeeriv vähemus ja oodata on võitluslikku protsessi. Tema jaoks on huvitavamaks küsimuseks, kui palju seovad uutest suurtest omavalitsustest tulevad valijamehed end parteidistsipliiniga. Kellel siiski on kõige rohkem šansse saada uueks presidendiks? Hääle said nii Tarmo Soomere kui Indrek Neivelt. 

Septembris esitab valitsus riigikogule järgmise aasta eelarve. Runnel arutles, et taaskord on tulemas suur rahajagamine, ent eesmärk pühitseb abinõu. Leht hindas, et kui vaktsineerimisele saadakse jalad alla ning uued nakatumisnumbrid ei nõua karmide piirangute hoidmist, on taastumine kiire. Seda enam, et töökoha säilitanud inimestel on kogunenud sääste, ent on ka tahtmist uusi kulutusi teha. Seega on aasta lõikes pilt optimistlik. Septembrikuu küsimuseks jäi, kas uuel aastal on näha uue ükssarviku ehk miljardit väärt iduettevõtte sündi. 

Oktoobrikuus on toimumas Eesti poliitikaelu kulminatsioon ja triumf ehk kohalikud valimised. Kas on oodata kohalikele teemadele keskendumist või matavad valimisdebati enda alla üleriigiline teemade rägastik eeotsas koroonaviiruse, abielureferendumi ja presidendivalimistega, küsis Lepassaar.

Üleriiklike teemade esikohale seadmist võib oodata Tallinnas ja ehk ka teistes suurtes keskustes, mujal on küsimused siiski kohalikud, vastas Leht. Juba eelmiste kohalike valimiste ajal oli näha, et mitmelgi pool rõhutasid erakonnad või valimisliidud, et nad ajavad oma asja ning ei soovi hüpata üleriigiise tantsukepi järgi. Tõnu Runnel täiendas, et ka Tallinn käitub teistmoodi kui valitsus, sest linnapea Mihhail Kõlvartil poleks midagi võita Stenbocki majaga joondumisest. Kui Keskerakonna ainuvõim Tallinnas ei peaks säilima, siis erinevalt valitsusest pole neilt ilmselt oodata EKRE partnerist võtmist. 

Oktoobrikuu küsimus keskendus Tallinnale, kus suure tõenäosusega tuleb peale valimisi  koalitsioon. Variandiks on nii Keskerakonna juhtimise all kui ka teiste parteide koostöö Keskerakonna vastu. Kes oleks aga loodavas koalitsioonis suuruselt teine partner? 

Novembris vaatasid saatejuhid Saksamaale, kus septembri lõpus toimuvad parlamendivalimised, ent valitsuse kokkusaamist võib oodata mõni nädal hiljem. Senine kantsler Angela Merkel on lubanud võimult taanduda. Seetõttu on parlamendivalimiste juures kaks suurt küsimust, ütles Moora. Esiteks, kes või millist tüüpi kandidaat tõuseb kristlike demokraatide erakonna etteotsa ning teiseks, millist nägu on järgmine valitsuskoalitsioon.

Lepassaar lisas, et veel on küsimuseks, kas rohelised saavad sotside ees edumaa ning jätkub parempopulistliku AfD populaarsuse kadumine. Selle tulemusena võiks tema sõnul lausa teha julge ennustuse, et võib-olla moodustavad kristlikud demokraadid valitsuse üksinda. Kaju ütles vastu, et tõenäolisem on siiski partnerlus rohelistega. 

Detsembri juures tõdes Leht, et tegelikult ei saagi täna veel öelda, milline on järgmine aasta kõige olulisem teema. Seega jäeti viimane kuu kõiksugu julgete ennustuste tegemisteks. Kas Eesti võidab Eurovisioni lauluvõistluse? Kas Siberist on tulemas uus sügelislestade muteerunud vorm, nii et aasta lõpus kogu maailm ennast kratsib ja läheb lukku? Kas tulemas on kosmoseajastu ning Eesti teeb oma armeele kosmoseüksuse Ene Ergma juhtimise all? Kas Eesti valitsus vahetub, sest Ülemkogu president Charles Michel peab ametist lahkuma ning ainsaks ühendkandidaadiks Euroopa riigijuhtide seas on just Jüri Ratas? Lõpuringiks jäi siiski üks mitte-pöörane ennustus: kas tänane valitsus on ametis 1. jaanuaril 2022?